Čieža gážaldaga Miss Norway-gilvaleddjiin

Maŋŋit sotnabeai' eahkeda bođii viimmat vástádus, son beasai viidáseappot Miss Norway-gilvvus. Susanne Næss Guttorm, lea okta dain oktanuppelohkásis geat leat semifinálas.

MODELLSKUVLA: Susanne čájeha min reportarii mo vázzá «cat-walka».

Badjenieida Susanne Næss Guttorm Kárášjogas eret, háliida earret eará sámiide čájehit ahte maiddái sámit sáhttet oassálastit Miss Norway gilvui.

Muhto mo lea geaidnu viidáseappot gilvvus? Leago su sámi duogáš su "x-factor" gilvvus? Dahje, mii lea Susanne buoremus gáktemuitu? Dál mii beassat oahpásnuvvat buorebut suinna.

Mo dovdui go ožžot dieđu ahte don leat viidáseappot gilvvuin?

– Mun ledjen hui speanta ja balus olles eahkeda. Ožžon dieđu oalle maŋŋit ja vuorddidettiin dovden ahte ballu badjánii vel eambbo. Muhto go viimmat ožžon dieđu ahte beasan viidáseappot gilvvus, de gal iđii modji ja dál lean hirbmat lihkolaš.

Mo lea geaidnu viidáseappot gilvvus?

– Mun galggan joatkit dahkat dan maid dán rádjai lean bargan. Blogget, oktavuođa doallat mediaiguin ja oidnot doppe ja maiddái ráhkadit unna filmmaža iežan birra ja ruovttubáikkis. Dat galgá gárvánit njukčamánus.

Manne leat searvan dán gilvui?

– Lean searvan gilvui hástalan dihtii iežan, ja go lean nuorra ja mus lea vejolašvuohta searvat dákkár gilvui. Lea hirbmat somá oassálastit dákkáraš gilvui ja nu beasan vásihit movt dat lea. Mihttun lea dieđusge vuoitit.

Mo áiggut ovddastit sámi kultuvrra gilvvus?

– Váttis gažaldat, muhto lean jurddašan filmmaža birra maid áiggun ráhkadit. Lea dehálaš oažžut oidnosii iežan sámevuođa Kárášjogas dan filmmas. Ja de livččii hirbmat somá vázzit gávttiin jus beasan finálii, dat livččii hui erenomáš.

Leago du sámi duogáš du "x-factor" gilvvus?

– Jo, muhtin láhkai. Eai leat nu olu sámit oassálastán dáidda gilvvuide ovdal. Ja dieinna lágiin de mun čájehan ahte mii sámit maid sáhttit oassálastit dáidda gilvvuide.

Sámi álbmotbeaivi lahkona, mii lea du buoremus muitu Sámi álbmotbeaivvi ávvudeamis?

– Tråante! Doppe lei nu erenoamáš suohtas, lei dego leat "missa". Oaččuimet hirbmat olu fuomášumi go váccašeimmet gávttiin ja olbmot nu govvejedje min. Hirbmat somá go ledje nu olu sápmelaččat čoahkkanan dohko. Oahpásnuvven olu somás olbmuide.

Loahpas vel, mii lea du buoremus gáktemuitu?

– Miessemánu 17. beaivvi diibmá lei hui somá. Mii, Kárášjoga ja Guovdageainnu nuorat, deaivvadeimmet dáppe oaivegávpogis. Leimmet Aker Bryggas ja de vuohon oaččuimet olu fuomášumi go mis lei gákti badjelis. Mu mielas lea hui somá go olbmot čájehit beroštumi.