NRK Meny
Normal

"Hotti" mánu minoritehttaidgovva

Norgga Riikkaántikvára lea dán mánu kulturmuitogovvan válljen "Hotti" dálu Ivgobađas. Juohke mánus dat vállje Riikkaántikvára gova minoritehtta ássanbáikkiin, dál valljivuođajagis.

Hotti dállu Ivgobađas

Hotti dállu Ivgobađas

Foto: Riikkaántikvára Inger Marie Aicher

Dán jagi vállje Riikkaántikvára juohke mánus muhtin minoritehttabáikkis gova, ja dán vuoro lea "Hotti" báiki Ivgobađas válljejuvvon mánu govvan.

Ivgobađas kveanat ja suopmilaččat

Riikkaántikvára čállá neahttasiiddustis ahte Ivgobahta lea guovddáš guovlu gos leat kveana ja suoma ássanbáikkit. Olbmot geat dáppe ásset dahttot iežaset duogáža dovddusindahkat ja "Hotti" báiki lea okta dain assanbáikkiin mas sáhttá oaidnit kveanaid ovddeš ássanmálle. Ja nu maid oahpašmuvvat kveana histojáid, nu muitala Davvi Romssa dávvirvuorkká Solveig Braastad.

"Hotti" huksejuvvon 1915:s

1915:s dat huksiiga Lydia ja Jens Rasmussen alcceska hirsadálu, maŋŋil go olu jagiid leigga ássan smávit dálus seamma báikkis. Sutnos riegádedje ovcci máná, de sutnos leat olu mađisboahtit. Suomagiela sii hálle ruovttus. Dálus orro olbmot gitta 1970-logu rádjai. Eanadoaluin ja guolástemiin elle dálu ássit.

Kveanat guhká ássan davvin

1700-logu rájes dat boahtigohte kveanat davvi guovllu mearragáttiide. Ja 1850 -logu rájes bohte ollugat dáid guovlluide, danne go dalle ledje ges ollugat geat manne dámppaid mielde Ámerihkkái.

Dáruiduvvan

Kveanat geat bohte Ivgui ja sin maŋiboahtit šadde vásihit garra dáruiduhttima, danne lea dehálaš ahte sin kulturmuittut bisuhuvvojit ja várjaluvvojit. Sii dáhttot maid iežaset dohkkehuvvot danin mat sii leat. Danne galgá sin ovddeš kultuvra dovddusindahkkot, muitala Davvi Romssa mmusea Solveig Braastad.