Hopp til innhold

Šearradis govat čalmmehuhttet

Olles čájáhuslanjas šearrájit Alf Magne Salo fiskkesivnnat govat. Dát leat njuhtamat maid son maŋimuš áiggis lea dáhkan. Govvačájáhusas Sámi Dáiddaguovddážis Kárášjogas oaidna maid su dáiddalašvuođa rievdama maŋimus logi jagis.

Salo govat
Foto: Anne Olli / NRK

Gula Alf Magne Salo govvačájáhusa árvvoštallama

Salo govva

Geahča hámiid, eanet sneaktadis linnját

Foto: Anne Olli / NRK

Go čákŋalin Sámi Dáiddaguovddážii de beanta čalmmehuvven, go vuosttaš maidda čálmmit darvánedje ledje fiskkes ivnnat stuorra govat. Dáid govain in riekta oainne earágo iešguđetge laganaš fiskkesivnnat hámiid, muhtimat dego bohcco- dahje sávzabealljjit main lea bealljemearka, ja eará hámit leat ges oaidnit dego iešguđetge stuorrosaš lasttat mat govddodit čážis.

Dego lasttat dahjege bealljemearkkat
Foto: Anne Olli / NRK

Šerreš ivnnit

Eai mu čálmmit vuoiŋŋas dáid oaidnit, danne sirddán siskkit latnjii, doppe heaŋgájit maid eará ivnnat njuohtamat. Muhtimat dáin leat govat maid Alf Magne Salo lea njuohtan 1990-logus. Dáid govain leat seavdnadat ivnnit, muhto maiddái šerres rukses ivnnit.

Hápmi rievda

1990-logu loahpabeallái rievdagohtet Salo govain sneaktadis linnját, ivnnit maid rivdet seavdnjes ivnniin čuovgadat ivnniide. Formalismma, - hámit iešguđetge sturrodagas. Litna forpmat ihttigohtet 1990-logu loahpas.

Salo ruksesáigoda govva

Salo ruksesáigodaga govva

Foto: Anne Olli / NRK

Hámit badjálagaid

Salo maid báhpiris čuohppá hámiid, dáiddá lea njuohtan ivnniid mat rievtti mielde eai heivešii oktii, muhto dát leat vuohkkasit bardon badjálagaid. Dáid govain dego báitet eará hámit vuolábealde.

Jåksa dálus bargan

Alf Magne Salo lea muhtin áigge orron Iver Jåks dálus Kárášjogas ja doppe son lea njuohtan oasi govain mat dál leat oaidnimis Sámi Dáiddaguovddážis. Su govat leat oalle abstrakta, ii dain riekta oainne earágo iešguđetlaganaš forpmaid. Su málánvuohki vuolgá eanet ovddešáigge europealaš dáiddavuogis. Sámi Dáiddaguovddáš čállá preassadieđáhusastis ahte Salo govain vuhtto nannosit formalisma, ja son geavaha ivnniid mat rievttimielde eai heivešii oktii.

Davvi Romssas eret

Alf Magne Salo lea Boaresfiervvás Gáivuonas Davvi Romssas eret. Son lea Dánmarkkus váldán dáiddaoahppu ja vuosttaš dáiddačájáhus lei sus 1982:s

Publisert Oppdatert

Ártna vuorká

Mer om: Ártna vuorká

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Ådåsa - Julevsábmáj

    Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen