Hopp til innhold

Ráhkadii filmma das mii dáhpáhuvvá go guovssahasa hárdá

Disdaga lei Sara Margrethe Oskala vuosttaš filmmas vuosttaščájálmas Romssa riikkaidgaskasaš filbmariemuin. Ođđa filbmadahkkái lei dát stuorra vásáhus.

Sara Margrethe Oskal ja Mona Hoel

Filbmadahkki Sara Margrethe Oskal ja filmma buvttadeaddji Mona Hoel oaččuiga hearvarásiid filmma vuosttaščájálmasa oktavuođas.

Foto: Åse Pulk/NRK

– Lei hui erenoamáš čohkkát dies, fiinna kinosáles, ja geahččat dan filmma maid lea álggus govahallagoahtán, čállán, ja oaidnán ahte dat šattai duohtan. Dál mii čohkkát dás ja geahččat filmma.

Hárdá guovssahasa

«Guovssahas oaidná du» lea oanehis fikšuvdnafilbma mánáide.

Guovdageaidnolaš Sara Margrethe Oskal lea guovssahasmuitalusaid čatnan dálááigge dáhpáhussii.

Filbma lea dan birra go stuoraoabbá bágge unnavieljaža vuolgit čierastallat. Oabbá lea suhttan ja hárdá guovssahasa ja fáhkkestaga jávká gielká, mas viellja lea, seavdnjadassii. Stuoraoabbá ferte veahki bivdit guovssahasas vai gájušii vieljas.

Guovssahas oaidná du-filmma govva

Guovssahas oaidná du-filmmas neaktá earret eará Ole Herman Hætta

Foto: Preassagovva

Jurdda ráhkadit filmma guovssahasa ja guovssahasa hárdima birra vulggii das go son ieš muhtomin dajai iežas njeallje jahkásaš nieiddažii ja su olbmái ahte galgaba váruhit vai eaba válddahala guovssahassii, go nieiddažat leigga olggos vuolgime stoahkat.

– Go bođiiga fas sisa, de nubbe nieiddaš čierui go lei nu ballán guovssahasas. De jurdilin ahte eai buohkat várra dovdda guovssahas-myhta ja jurddašin movt sáhtášii muitalit dan otná áiggis ja servodagas. Das vulggii jurdda ráhkadit dán filmma.

– Bijai jurdagiid johtui

Fokus kinosále lei áibbas dievva go Sara Margrethe Oskal čájehii filmmas.

Anne Rostadmo lei okta sis geat ledje geahččame filmma ja son logai filmma bidjat olbmo jurddašallat.

– Dat bovttii jurdagiid, ja maid dovdduid. Máná vásáhus leat akto máilmmis, ja dat heahti mii mánás lea, dagai ahte dát filbma čuzii. Lei realistalaš, ja jurddašallagohten ahte váhnemis váilu ipmárdus. Lei garra vásáhus.

Oskal illosa go gullá ahte filbma lea bidjan jurdagiid johtui.

– Lea hui buorre. Mun háliidivččen ahte filbma čuozašii olbmuide. Dan jurddašan álohii go ráhkadan dáidaga, ahte dat galggašii juogaládje boktit dovdduid ja bidjat olbmuid smiehttat. Dáidagiin sáhttá veahážiid mielde rievdadit ovdagáttuid ja servodaga.

Sara Margrethe Oskal

Sara Margrethe Oskal.

Foto: Åse Pulk/NRK

– Gudni oažžut filmma TIFF:ii

Oskal lea duhtavaš go beasai juste Romssa riikkaidgaskasaš filbmariemuin (TIFF) čájehit iežas filmma vuosttaš geardde.

– TIFF leat Davvi-Norgga deháleamos filbmariemut. Oažžut deikke filmma lea gudni ja dat čájeha ahte filmmas lea kvalitehta. Mun ledjen balus ovdal filmma, go ieš liikon filbmii nu bures, muhto lea váttis diehtit maid geahččit oaivvildit filmma birra. Muhto dál lean goit addán dán skeaŋkka gehččiide.

Filmma neavttárat leat Sara Margrethe Oskal ieš, Ole Herman Hætta ja Inger Márjá Eira.

Filbma bistá 11 minuvtta ja dan lea Mona Hoel buvttadan.

Korte nyheter

  • Beitekrise i Karasjok - skuterløyper stengt

    Kriseberedskapsutvalget har erklært beitekrise i store deler av Karasjok. På grunn av dette er flere skuterløyper stengt, skriver Karasjok kommune på sin nettside.

    Løype 5 mellom Láŧevuovdi og Guovžilbohki og løype 17 Badjenjárga til Dákteroavvi stenges midlertidig.

    Løypa stenges fram til 8. april av hensyn til reindriften.

    Karasjok kommune kan stenge skuterløyper etter kommunal forskrift om snøskuterløyper § 7.

    Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
    Foto: Landbruks- og matdepartementet
  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi