Olgoriikadepartemeantta cuiggoda garrasit Sámi allaskuvlla ruhtageavaheami.
Prorektor Inger Marie Gaup Eira duođašta ahte prošeakta mii galggai ásahit sámi gelbbolašvuođa guovddáža Lujávrái, Ruošša beal sápmái ii leat ollašuvvan ja son ii sáhte vel dadjat gosa ruđat leat jávkan.
– Sámi allaskuvla bealis nugo prošeaktaplána lei ásahit gealboguovddáža, de sámi allaskuvla ii leat ásahan makkárge gealboguovddáža, ja árvida ahte das ii gal šatta šat mihkege, ii aŋkke sin bealis, dadjá Eira.
Ollu ruđas sáhka
2009:s juolludii Norgga olgoriikadepartemeantta 1.2 miljon kruvnnu Sámi allaskuvlla prošektii ásahit sámi gealboguovddáža Lujávrái Ruošša beal sápmái.
Oktan sámi allaskuvlla iežas osiin biddjui oktiibuot 1.4 miljon kruvnnu dán doibmii.
Šaddet máksit oasi ruđain ruovttoluotta
Dal vihtta jagi maŋŋil lea eahpe čielggas masa ruđat leat geavahuvvon ja mii dán barggu boađus lea. Sihke olgoriikadepartemeantta ja oahpahusdepartemeantta cuiggodit Sámi allaskuvla ruhtageavaheami.
Danin lea Sámi allaskuvla dál šaddan máksit ruovttoluotta oasi ruđain maid sii leat juolludan muitala Olgoriikadepartemeantta ráđđeaddi Eskil Sivertsen.
Leat máksán ruđaid ruovttoluotta
Olgoriikadepartemeantta ráđđeaddi Eskil Sivertsen muitala ahte Sámi allaskuvla dál lea máksán ruovttoluotta 360 000 kruvnnu mii lea oassi dáin ruđain maid eai sáhte duođaštit masa leat geavahuvvon. Earet eará lea eahpe čielggas gosa lagabui 400 000k ruvnnu leat jávkan.
Váldet ruhtamoivvi duođalažžan
Norgga olgoriikadepartemeantta válddi Sámi Allaskuvlla ruhtamoivvi nu duođalažžan ahte bijai johtui siskkáldas dárkkistanlávdegotti man bargun lei iskat mot ruđat dan prošeavttas leat geavahuvvon go lea eahpesihkkar gosa stuora oassi ruđain leat jávkan.
Olgoriikadepartemeantta ráđđeaddi Eskil Sivertsen lohká dehálažžan ahte ruđat maid sii juolludit geavahuvvojit rivttes láhkái.
Rehketdoalus leat stuorra váilevašvuođat
Olgoriikadepartemeantta čiegus dokumeanttain maid NRK Sápmi lea gávdnan boahtá ovdán ahte rehketdoalus leat stuorra váilevašvuođat.
Maid riikarevišuvdna lea máŋggaid jagiid cuiggodan prošeavtta rehketdoalu go lea funet dokumenterejuvvon mot ruđat leat geavahuvvon.
Rektor biehttala kommenteremis
Sámi allaskuvlla rektor Jelena Porsanger gii lea jođihan dán Ruošša beal sámi prošeavtta álggu rájes biehttala searvamis jearahallamii.
Prorektor Inger Marie Gaup Eira duođašta ahte prošeakta ii leat ollašuvvan ja son ii sáhte vel dadjat gosa ruđat leat jávkan.