NRK Meny
Normal

Šaddá eahpeáššálaš debáhtta

Sámi šilttat dahje sámi giellapolitihkka Davvi-Norgga gávpogin lea maŋimuš jagi olu digáštallojuvvon iešguđetge neahttaforumain. Áŋgiris bloggár Pål Hivand dadjá ahte go lea sáhka etnálaš áššiid birra, de debahtta álkket šaddá eahpeáššálaš.

Pål Hivand lea maŋggaid jagiid bloggen, son čállá ja bovde lohkkiid digáštallat earet eará sámepolitihka ja eará servvodatáššiid iežas blogga bokte.

GULDAL ÁŠŠI:

Vajáldahttejit olmmošvieru

Son vásiha mo ollusat láhttejit njulgestaga fasttit go servet digáštallamiidda interneahtas, orru ahte olbmot vajáldahttejit olmmošvieru go digáštallet etnálaš áššiid.

Pål Hivand
Foto: Privat

Go lea sáhká sámi áššiid birra, lea álki ahte digáštallan maid fáhkka rievdá ja šaddá eahpeáššálaš - ja mo digáštallan falleha sámi identitehta. Nu geavai Bådåddjo sámi šiltta-debahttas ja Romssa giella-debahttas gieskat.

Čielga vuosteháhku

Dáin debahtain eai digáštallan dušše šiltta dahje giela, doppe lei maid čielga vuostteháhku sámi politihkkii, kultuvrii, ealáhussii, vuoigavuođaide ja sámi ásahusaide. Áššit mat eai oba gullan ge dáid debahtaide.

Digáštalliin ovddasvástádus

Hivand oaivvilda ahte sii geat álggahit digáštallamiid ieža fertejit leat mielde fákteme makkár hámis ja makkár vuogi miel digáštallojuvvo. Soames ferte leat čáđat mielde muittuheame, gohččume ja gáibideame olbmuid bissut áššis vai debahtta lea rehálaš.

Ii leat doarvái ahte gáibida olbmuid digáštallat ráhpasit - olbmot heivehit dadjat vaikke maid vaikke eai leat anonyma cealkámušat.

Historjjálaš čilgehus

Go roavva cealkámušat besset leavvat ja báidnit olles debáhta sámiid áššiid oktavuođas, de lea dasa historjjalaš čilgehus, oaivvilda Pål Hivand. Dáruiduhttin politihkka duolmmai sápmelažža gitta vuolimužžii, nu lei almmolaš politihkka Norggas dušše 40 jagi dássái. Ain lea dat jurdda dan mađe nanus norgga álbmogis, ahte sápmelaš lea vuolábeal dáža.

Máŋga čuođi jagi badjelgeahččan ja vealaheapmi lea maid diehttelasat čuohcan sámi mentalitehtii, jáhkká Hivand. Sámi servvodat ii leat hárjánan dusttet dákkáraš áššiid ja hárve searvá sápmelaš ieš dáid digáštallamiidda vuosttildit daid oainnuid mat celkojuvvojit. Sápmelaš javohuvvá, dadjá Hivand.

Gozihit debáhtaid

Seammas fertejit maid sámit gierdat ahte eai buohkat mieđe sámi gáibádusaide. Sámit fertejit dohkkehit iešguđetelágan oaiviliid, maiddái siskkabeal sámi servvodaga, nu lea demokratiija. Muhto dat ii mearkkaš ahte cielaheami galgá dohkkehit. Dat lea vuohkki viggat duolbmat olles álbmoga, dadjá Hivand.

Sámi mediijat berrejit maid eambbo aktiivalažžat sihke álggahit ja gozihit debahtaid. Neahttaartihkkaliid kommentáraid ferte fáktet vai ii šatta ruskalihtti gosa buohkat besset čállit maid de hálidit loahpa Hivand.