Hopp til innhold

– Sámevuohta viertti suohkanådåstusáv bájnnit

Samedikkerade Ann-Mari Thomassenij la riek ájnas sáme ássje ja sáme perspektijvva boahtá vuojnnusij gå ságastallam boahtte ájge suohkanstruktuvra birra la sáhka.

Ann-Mari Thomassen

Sámedikkeráde Ann-Mari Thomassen galggá giehttot Sámedikke vuojno birra suohkanådåstussaj.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Idet tjåhkani suohkanstivra Ofuohtán aktisasj suohkanstivrraj Áhkanjárgan.

Da li Divtasvuona, Bálága, Áhkánjárga, Dielda ja Evenássje suohkana gudi de tjåhkani vuostak dal gulátjit mij la ráddidusá miella dájna suohkanådåstusájn, valla aj Sámedikke vuojnov dan ássjen gullat.

– Miján hæhttu liehket aktisasj ulmme barggat vaj sihkarasstet sámij rievtijt ådå suohkanijn, ja aj vaj sáme ássje ja sáme perspektijvva ij tjiegaduvá, valla boahtá ienebuv vuojnnusij.

Dav javllá sámedikkeráde Ann-Mari Thomassen guhti galggá Sámedikke åvdås tjielggit mij la Sámedikke vuojnno suohkanådåstussaj dán aktisasj Ofuohtá suohkanij suohkanstivran.

Ballá sámij dárbo lulu binnebut vuojnnusin

Thomassen ballá sámij dárbo ja suorge lulu binnut gå dal ájn stuoráp suohkana sjaddi.

– Mijá premissa le jut sáme perspektijvva galggá vuojnnusin, soajttá sjaddá nuppe láhkáj sámij dárbo lulu tjiegaduvvat.

Ofuohtá guovlloráde tjoahkki suohkanstivrajt Ofuohtán aktisasj suohkanstivrraj gånnå de sjaddá ságastallam dán boahtte ájge suohkanådåstusá birra.

Duodden Sámediggáj de galggá aj stáhtatjálle Jardar Jenssen Suohkan- ja ådåstuhttemdepartementa åvdås tjielggit mij la dát ådå suohkanådåstus ja fylkamánne Hill-Marta Solberg galggá giehttot suohkanådåstusá birra gehtjadum fylkamánne tjalmij. Telemarksforskning galggá aj åvddånbuktet sijá guoradallamav majt li tjadádam Ofuohtá guovlloráde åvdås.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.