– Mujna lidjin hásstalusá mánátjav guodet gev ájn njamádiv

– Mujna lidjin guokta mánátja sijdan, gånnå nuoramusáv ájn vilák njamádiv. Ja munji dåbdduj hásstalusán Sámedikke rahpamij mannat, ja de guodet mánátjav gev ájn njamádiv, jus ga diehtiv sujna lij buorre dille sijdan.

Ing-Lill Pavall mujtustallá sámedikkerahpamav jagen 1989 ja ájgev maŋŋel Sámedikken. Ienemusát mujtustallá hásstalusájt sijdan.

– Gå rahpamij manniv de ájn njamádiv nuoramusáv, valla gå sijddaj vas máhttsiv vahko duogen de ittjiv desti dav dárbaha. Ja dan láhkáj lij ham dát buorre tjoavdos gå mánná lij ham stuorrum ja hæjtátjit lij njammat.

• Lågå aj: Samleside om Sametingets 25-årige liv

Vuostasj sámedikkeájrrasa julevsáme guovlos lidjin Lennart Mikkelsen ja Ing-Lill Pavall Vuona Sámij Rijkasiebres, ja Ante Eriksen Gasska Nordlánda Sámelistas.

Nissun-idedisbårråmus

Nissun-ájrrasa Sámedikken lidjin álgon unneplågon. Vuostasj Sámedikken lidjin 13 nissuna ja 26 ålmmå.

– Avta gaska lej miján majt gåhtjodijma nissun-idedisbårråmusá, gånnå mij divna nissunájrrasa idedisbiebmojt aktan båråjma. Mij hálijdijma dahkat arenav gånnå dåhkkij dásseárvvogatjálvisáj birra ságastallat belludakrájáj rastá. Uddni l dal dille ållu ietjáláhkáj. Mij ham vuojnnep Sámedikken li sæmmi ållo nissuna ja ålmmå dálla, javllá Pavall.

• Lågå aj: – Jeg skjulte min dårlige samvittighet med sminke

Pavall lej sámedikkeájras lågenanguokta jage, gålmmå válggagávda, ja lij sadjásasj presidænnta 1993-1997.

– Gadnjala gålggin

Lennart Mikkelsenij dåbdduj Sámedikke rahpam allaájggásasj biejvven.

– Gå Gånågis Olav Sámedikkev rabáj ietjas hålajn de mujna gåjt gadnjala gålggin. Dát lij ávvobiejvve munji, ja vilák uddni iv rat nagá dan birra bárep giehttot, javllá Lennart Mikkelsen njuoras vájmos.

Vijmak lidjin sáme ietjasa orgánav oadtjum gånnå sámij ietjas åvdåstiddje máhttin åvdedit ietjasa ássjijt. Åvddål ham lij dille ållu ietjáláhkáj.

– Åvddål lidjin sáme ássje tjiegos ássje. Suohkana ettjin rat duosta ságastit sáme ássjij birra, ja jus sidájma bajedit dakkir ássjijt de vásstedin ij la dal ájn muddo, ássje vierttijin vuostak láddat, subtsas Mikkelsen.

• Lågå aj: Fuossko dåhkkiduvvam

Ráden ij lim agev avtamielakvuohta

Mikkelsen aj válljiduváj Sámedikke vuostasj stivrraj mij jahket maŋŋel gåhtjoduváj Sámedikkeráden, dan rádáj majt Sámedikke vuostasj presidænnta Ole Henrik Magga jådedij. Ja dat li suohtas ájgge mujtustallá Mikkelsen.

Sån ij dal bárep sidá giehttot daj ássjij birra ma buktin tjuolmajt, javllá sån la vajálduhttám dajt.

Valla NRK diehtá akta ássje mij buolle dágástallamijt buvtij lej sáhka gåsi Sámedikke vuollásasj ráde aktan háldadusáj galggin biejaduvvat. Divtasvuona suohkan lij sávvam avtav dájs rádijs bierrij Divtasvuodnaj biejaduvvat. Sihke Vuona Sámij Rijkasiebren, Sámedikkeráden ja sámedikke ájrrasij gaskan lej genga vuojnno jur dan birra. Gålmås Sámedikkeráden aktan presidentajn doarjjun Sámedikke kulturráde galgaj Divtasvuodnaj biejaduvvat, madin guovtes hálijdin dav Deatnuj.

Avtan ieneplågo jienajn mierredij de Sámedigge maŋutjissaj kulturráde háldadusáv Divtasvuodnaj ásadit.

Mikkelsen le maŋŋel gå sån politihkkárin hiejtij jådedam Sámedikke háldadusáv Divtasvuonan gitta udnátjij.