Hopp til innhold

– Mon válljejin eallima

– Dát dovdui oba buorren, lei erenoamáš mávssolaš, illuda May-Kristin Sara Sjøgren maŋŋá Sápmi pride-paráda vázzima iežas ruovttubáikkis mannan basiid. Sus lea bonju sápmelažžan máŋgii leamaš lossa dilli, ja lea šaddan válljet eallima.

Sapmi Pride paraden

Mannan basiid lei Sápmi Pride Guovdageainnus.

Foto: Roger Manndal / NRK

– Luodda deike gos mun dál lean ii leat leamaš álki. Lean guhká jurddašan ahte mus lei dat válljejupmi ahte galgen go eallit vai jápmit. Mun válljejin eallima, muitala guovdageainnu nieida May-Kristin Sara Sjøgren SR Sámi Radioi.

Son lea leamaš rabas dan birra gii son lea 2005 rájes.

– Árvvoštallet go goassege guođđit iežat šaddanbáikki?

– Jurddašin oalle máŋgii ahte várra galggašin guođđit dán báikki, muhto mu gal leat dohkkehan danin gii mun lean.

Guldal jearahallama May-Kristin Sara Sjøgrenain dáppe:

En fråga om liv eller död för May-Kristin Sara Sjögren (SVT Sápmi-Sveriges Radio)

– Ožžon olu doarjaga

May-Kristin Sara Sjøgren

May-Kristin Sara Sjøgren oasálasttii vuosttaš geardde eallimis pride-vázzimis mannan basiid Guovdageainnus.

Foto: Privat

Son ii leat goassege ovdal leamaš pride-doaluin, ja dát lei su mielas hui dovdduide čuohcci.

– Lei hui somá oaidnit ahte nie olu olbmot bohte paráda vázzit. Ledje eanet olbmot dán parádas go miessemánu 17. beaivvi lávejit vázzit, vaikko leage heajos dálki, lohká May-Kristin Sara Sjøgren.

Su váhnemat, fuolkkit ja olbmát ledje maid parádas vázzime.

– Lean ožžon olu doarjaga iežan eatnis ja áhčis, ja iežan sogas ja olbmáin, ja dat lea leamaš HUI erenoamáš mávssolaš. Munnje ii leat leamaš seamma lossat muitalit gii mun lean go olusiidda earáide. Sii leat dohkkehan mu nugo mun lean, vaikko mii leat šaddan oba váttis dili čađa mannat.

Sus lea dát ávžžuhus olbmuide:

– Leage gii don leat. Ja ávžžuhan maid olbmuid ahte vaikko gii don leat, de jurddaš movt don leat olmmožin earáid vuostá.

Ávžžuha leat rabas lagas olbmuiguin

May-Kristina eadni Elen Brita P. Sara lei maid doarjume iežas nieidda ja eará bonju sápmelaččaid parádas.

– Mun gal háliidin vázzit dáiguin erenoamáš olbmuiguin fárrolaga ja doarjut sin. Lei hui somá go nu olu olbmot ledje dáppe ja go nu olu fuolkkit vel ledje May-Kristinis.

– Eahpidit go goassege ahte doarjjut du nieidda?

– In. In de gal go ieš muitalii. Eadneolmmoš hal gal vihku movt dat lea. Ii orron mihkke apmasiid go ieš muitalii. Ledjen hupman suinna ovdal dán birra, muhto dalle ii lean gearggus ieš, ja biehttalii ahte lea nu.

Na movt don neavušit sin geat studerejit ahte arvet go jur dán muitalit?

– Neavušin lagamus olbmuide vuos muitalit, ja mu vásáhus lea ahte ieža sii ballet buot eanemusat. Lagas olbmot soitet vihkut, ja dán áigge jáhkán ahte lagas olbmot leat gergoseappot go ovdal ipmirdit ja doarjut sin.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.