Hopp til innhold

– Luohtádus la huj ájnas

Politihkkára Divtasvuonan e agev tjåhkanimijda boade. Dán birra rádeålmmå dán váhko suohkanstivrratjåhkanimen giehtoj, ja dættodij man ájnas luohtádus la.

Arne Kvensjø

Arne Kvensjø javllá luohtádus politihkkárijda la guovddelin.

Foto: Sander Andersen / NRK

Divtasvuona rádeålmmå, Arne Kvensjø, bajedij ássjev man ájnas la suohkanstivrra ja åvddånammadusá ájrrasa tjåhkanimijda båhti gåsi li gåhtjoduvvam.

Sån javllá li njuolgadusá dán birra, ja gájbbet dábijt politihkkárij gaskan.

– Suohkanlágan tjuodtju politihkkára vierttiji tjåhkanimijda boahtet, jus dal ælla siera sivá manen e máhte boahtet, javlaj Kvensjø suohkanstivrratjåhkanimen.

Sån mujttádahtij álmmuga luohtádusáv gå li dal politihkkárin válljidum, ja dættot politihkkára li åvddågåvå.

– Luohtádus politihkkárijda la guovddelin, javlaj Arne Kvernsjø, gut aj nammadij jasskavuodav.

Duodden aj mujttádahtij politihkkára li barggovadde suohkana barggijda.

– Suohkanstivrra mij ij dåjma sebrudagáv vájkkut.

Tor Asgeir Johansen

Tor Asgeir Johansen javllá ájge tjadá li vuojnnám tjåhkanimijn ájrrasijs binnu ja binnu.

Foto: Sander Andersen / NRJK

– Ájrrasijs binnu ja binnu

Suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen tjielggi ássje åvddån bådij duola dagu danen gå vásse vahko lij åvddånammadustjåhkanibme Divtasvuonan, ja gålmås vihtta ájrrasijs ettjin dán tjåhkanibmáj boade.

– Ájge tjadá lip vuojnnám ájrrasijs binnu ja binnu tjåhkanimijn. Dajnas åvddånammadusán dágástallam badjánij, ja de mierredijma hæhttup mujttádahttet man ájnas la tjåhkanimijda boahtet, javllá Johansen.

– Dát ham álmmuga luohtádusáv politihkkárijda laset, gå politihkkára tjåhkanimijda båhti ja åvdåsvásstádusáv válldi.

Korte nyheter

  • Viessu bulii gundán - ohcet veahki Sámis

    Rensberg-bearaš masse buot mannan vahkku go sin viessu bulii gudnán, Sörvattnet gilis Härjedális.

    – Leat ollu dávvirat maid ii sáhte veardidit, mat bullet gudnán. Árbedávvirat, duojit, dáidda ja persovnnalaš diŋggat nu got gávttit, sliehpat ja avit.

    Nu logai Agneta Andersson gii orui viesus, beaivvi maŋŋel go bulii. Son lea sihtan veahki sámis.

    – Gávdno go soames duojár gii sáhttá veahkehit min merkenniibbiiguin? Mánu geažis min lea miessemearkun ja diekkár niibbit eai leat oastinládje gávppis, lohká Andersson.

    Politihkkar Moa-Sara Marakatt, Grännas Lulli Ruoŧas lea okta sis gii lea veahkehan bearraša. Son ávžžuha buohkaid Sámis veahkehit, go dát bearaš duođai dárbbaša veahki, sii leat massán visot.

    Geahča ášši Ođđasiin:

  • Stuora gudnin go adnet árvvus su barggu

    Musihkkár ja musihkkabuvttadeaddji Klemet Anders Buljo lea ožžon 25.000 ruvdnosaš stipeandda Tono musihkkaorganisašuvnnas.
    Buljo lea bargan musihkkárin olles eallenagi ja lea leamašan buvttadeaddjin máŋgga musihkkaskearruide. Son lea maid bargan buvttadeaddjin Sámi Grand Prixas.

    – Ruhta ii leat deháleamos, muhto lea stuora gudni go oidnet mu barggu, dadjá Buljo.

    Guldal ášši Veaigesáddagis.

    Klemet Anders Buljo
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • Šattut ja rásit addet movtta

    Dál lea dat áigi goas olbmot álget rásiiguin ja šattuiguin bargat. Irja Seurajãrvi-Kari lea ovttain sis geat gilvet, ja dat addá sutnje movtta, muitala son Veaigesáddagis. Son orru Helssegis, Suomas, muhto juohke geasi son dolle davás Gáregasnjárgii gilvit rásiid. Son vuos šaddada daid lulde, ja váldá daid mielde davás.

    Guldal ášši Veaigesáddagis:

    Olgoriikka ságat. Šattut ja rásit addet movta. Kristus albmáimannan beaivi. Tono árvvus atná su musihka. Ohcejogas buorre miella vahkku, Urbán beaivi otne