Hopp til innhold

Fredrik háliida goavdásiid váldit fas atnui

Badjelaš 400 jagi boares goavddis lea máhccan Sápmái. Vaikko sutnje lea dát illusáhka, de garraduojár ii duđa dasa.

Fredrik Prost (41), garraduojár

DUOJÁR: Fredrik Prost (41) lea guhká leamašan garraduojár.

Foto: David Nutti / David Nutti

Fredrik Prost (41) lea garraduojár ja orru Gironis.

Sutnje lea juoga olu deháleabbo go dat ahte leat ožžon dološ goavdása ruoktot.

– Duohta máhcaheapmi ii leat beare dat ahte oažžut ruoktot daid gáriid ja de daid hávdádit museaide. Duohta máhcaheapmi lea ráhkadit gáriid ja váldit atnui daid, lohká Prost.

Poala-Ándde goavddis máhccá Sápmái

 Anders Poulsens tromme som ble konfiskert i 1692

Fredrik lea fitnan Sámi Vuorká-Dávviriin geahčadeamen dán dološ goavdása. Lea sihke mihtidan ja iskan goavdása. Lohká iežas olu oahppan das.

Foto: Mattis Wilhelmsen

Dál leat dánskalaš eiseválddit mearridan máhcahit Poala-Ándde-, Anders Poulssona, goavdása Sámi oamastussii.

Dolin 1600-1700 logus duoguštedje eiseválddit ja báhpat ollu goavdásiid miehtá Sámi.

1979 rájes lea goavddis leamaš Kárášjoga Sámiid Vuorká-Dávviriin. Dássážii lea dat leamaš sin duohken luoikkasin ja dál dat lea sámi oamastussan addon.

Loga eambbo : Suoláduvvon meavrresgárri bissu áin Sámis

Prost mielas lea eahpevuoiggalaš ahte sámi musea oppanassiige váldá luoikkasin dološ sámi goavdása.

Vaikko goavddis ii leat leamaš Dánmárkkus badjel 40 jahkái, de sii datte leat oamastan dan badjelaš 400 jagi, lohká Prost.

Loga eanet Poala-Ándde ja su goavdása birra dás: Sivahallui noaiddástallamis ja goddojuvvui giddagasas – Spesial

Fámuiduhttet museajođiheaddji

Jelena Porsanger.

Museajođiheaddji illuda go rumbbuid máhcagohtet Sápmái.

Foto: June Grønnvoll Bjørnback / NRK

– Máhcaheapmi mearkkaša buktit ruovttoluotta dan maid lea dolvon, čilge Sámiid Vuorká-Dávviriid jođiheaddji Jelena Porsanger.

Son illuda, muhto dovdá seammás stuorra ovddasvástádusa go dál lea oalát min hálddus.

– Min rumbbot leat guhká orron jávohaga ja čihkosis vuorkkáin miehtá Eurohpá, amas gieđaid gaskkas. Dál go lea ruoktot boahtán, de dat lea lagabus min olbmuin, beassat "deaivat" dan goavdása ja šaddá álkit oažžut oktavuođa dainna, lohká Jelena Porsanger.

Goavdásiid bokte šaddat oasálažžan iežamet doložiidda, oaivvilda Jelena. Miehtá Sámi lea dat áddejupmi ahte goavdásat eai leat jápmá diŋggat dahje dávvirat. Goavdásat fámuiduhttet min máŋgalahkái, lohká Porsanger.

Beassážiid rahppo stuorebuš čájáhusa máhcaheami birra. Dan namma lea «Sámi rumbbuid máhcaheapmi ruoktot».

Geahča jearahallama Jelena Porsangeriin dás:

Sámi vuorkádávviriid musea jođiheaddji Jelena Porsanger dovdá ahte lea riekta go Paul-Andde goavddis addo Sápmái. 

Sámiid Vuorká-Dávviriid jođiheaddji Jelena Porsanger dovdá ahte lea riekta go Poala-Ándde goavddis addo Sápmái. 

Earenoamáš ovddasvástádus

Go Fredrik lei 14 jagi boaris, de šattai hállu ieš dahkat niibbiid, guvssiid ja eará dujiid. Dál lea bargan fargga 20 jagi garradujiin, ja seammá guhká lea bargan gáriiguin.

Vuosttaš háve go duddjui goavdása, de dovddai Fredrik measta dego balu.

– Lei nu dehálaš diŋga min máddariidda. Dál fertet váldit ovddasvástádusa ja oahppat dán duodjeárbbi albmaláhkái, muitala Fredrik.

Garraduojár Fredrik Prost (41)
«Go olbmot ságastedje dan birra, de lei dego čiegus ášši, muhto lihkus ságastedje dan birra. Ja nuorra olmmoš háliida iskat dan veahá eanet ja nu mun beroštuvven dasa »
«Dovdui ahte in oaččo dahkat vearrut. Lei juoga maid ferte njuolga dahkat ja ii oaččo šaddat vearrut mangelahkái.»

Fredrik Prost

Michael Renstrom

Danin ozai hui olu dieđuid ovdal go duddjui dan vuosttaš goavdása.

Dasto son logai ain eanet goavdásiid birra. Dán giđa son almmuha girjji, masa lea čohkken buot dieđuid maid lea gávdnan dán duodjeárbbi birra. Sávvá girjjis dahkat álkibun dieđuid gávdnat.

Goavddis man Fredrik Prost lea duddjon

Dá lea goavddis man Fredrik Prost lea duddjon.

Foto: Privat

– Čállen girjji loahppasátnái iežan sávaldaga ahte dán girjái dattetge ii leat átnu. Ahte mii visot dovdat visot árbedieđuid ja ahte leat duojárat miehtá geat ráhkadit goavdásiid.

Máhcaheapmi rahpá ođđa ságastallama

Dutki Eeva-Kristiina Nylander

– Mii eallit máhcahemiid áiggis dál, lohká Eeva-Kristiina Nylander.

Foto: Sáárá Seipiharju / YLE

Máhcaheapmi nanne sámi iešmearrideami, kultursurggiid ja muđuige, lohká dutki Eeva-Kristiina Nylander. Son oaidná stuorra rievdadusaid, mat leat dáhpáhuvvan moatti jagis.

Sihke Norggas ja Suomas leamašan jođus stuorát máhcahanprošeavttat. Mannan čavčča (2021) máhcahii Suoma Álbmotmusea olles sin Sámi čoakkáldaga Siida sámi museai.

– Go proseassa vuos álgá, de riikkat čuovvolit nuppiideaset, lohká Nylander.

Badjelaš 70 goavdása leat museain miehtá Eurohpá.

– Sámi eanemus bassin adnojuvvon dávvir lea dál boahtán ruoktot. Dat rahpá ođđa ságastallama das ahte mii dáhpáhuvvá eará goavdásiiguin, dadjá Eeva-Kristiina.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka

Sámediggepresideanta cealká dán máhcaheami dehálaš ovdamearkan olles máilbmái.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka dadjá dán sáhttit váikkuhit dasa, ahte eará sajiin máilmmis máhcahišgohtet dološ dávviriid dohko gosa dat gullet.

Mearkkašahtti Sámi duojáriidda

Máhcaheapmi dahká álkibun sámi duojáriidda dutkat goavdásiid sámi museain ja oahppat dán árbbi.

Go lea sáhka muhtin goavdásiin, de ferte vuolgit Duiskii dahje Frankriikii geahččat daid.

– Lea dehálaš oažžut ruoktot daid dološ gáriid, muhto fertet maid oaidnit ahte boahtá váldit áigi oažžut ruoktot visot gáriid, lohká Prost.

Goavddis man Fredrik Prost lea duddjon

Goavddis man Fredrik Prost lea duddjon.

Foto: Privat

Garraduojár ii loga galgat duhtat dasa ahte dát lea boahtán ruoktot.

– Jos lea dušše dan maid áigut: váldit ruoktot dološ gáriid museaide, de leat geargan. Dát árbediehtu lea lihkká jápmán, dadjá Fredrik.

Danin son hásttuha maid álbmoga oahppat dán duodjeárbbi ja duddjogoahtit goavdásiid nu ahte mis leat goavdásat iežamet luhtte.

Korte nyheter

  • Bevilger støtte til nordsamisk språkopplæring

    Sametinget bevilger 175 000 kroner i støtte til ABC-COMPANY E- skole AS og 40 000 kroner til Loppa Sameforening for at de skal holde nordsamisk språkkurs til voksne. – I Norge er det mange folk, som ønsker og trenger undervisning i samisk. Mange har et passivt språk og de behøver trygge rammer for å begynne å bruke språket, sier sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen i en pressemelding.

  • Doaibmabijuid goavvejagiid várás

    Dán jagi leamašan garra goavvejahki mii lea čuohcan garrasit bearrašiidda ja boazodoalloservodahkii sihke ruđalaččat ja dearvvašvuođa dáfus. Norgga Sámediggi ja Davvi Dearvvašvuohta leat čoahkkinasttán dainna áigumuššan ahte geahčadit mo sáhttet ásahit bissovaš veahkkefálaldagaid sápmelaččaide. Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto dadjá, ahte Davvi Dearvvašvuođas áddejit dan duođalaš dili mii leamaš, ja leatge dál fárrolaga iskamin gávdnat bistevaš doaibmabijuid ja fálaldagaid dán hárrái.

    Rein spiser fôr fordi de ikke klarer å nå ned til lav og mose. Det er flere lag med is som hindrer dem. Derfor må reineiere fôre dem selv. Det vil de helst ikke.
    Foto: Synnøve Sundby Fallmyr
  • Luoitiba lávlaga ráfi birra

    Soai leaba balus leamaš ovdalgo dál álmmuheaba sudno ođđa šuoŋa go lea ráfi birra ja nubbi sudnos ássá Ruoššas. Nu muitala Emil Karlsen, go son lea dáhkan šuoŋa ovttas Ekaterina Efremovan, gii ássá Murmánskkas Ruoššas. Lávlla lea golmma gillii, «Min áiggis – Ближе, чем кажется (In Our Days – Closer Than it Seems)». Dát šuokŋa oainnat lea ráfi birra ja dat ahte galggašii ráfálaččat gulahallat. Gula Emil Karlsena Veaigesáddagis otne muitaleamin dán lávlaga birra ja doppe maid gulat ođđa šuoŋa.

    Samiske Emil Kárlsen slipper det som ble en ekstra aktuell protestlåt sammen med russiske Ekaterina Efronova fra Murmansk. En av verselinjene lyder: "Vi er nødt til å holde den skjøre verden i håndflata vår". Foto: Evgeny Velichko / Ørjan Marakatt Bertelsen NTB kultur
    Foto: Evgeny Velichko / Ørjan Marakatt Bertelsen NTB kultur