Hopp til innhold

– Lean buorre ovdagovva vaikko in sámás

Dárogielat Torill Bakken Kåven ii eahpitge ge ahte son sáhttá šaddat buorren sámediggepresideantan. – Lea njulgestaga heahpatmeahttun dadjat ahte giella lea deháleamos, dadjá son.

Toril Bakken Kåven

Toril Bakken Kåven (Nordkalottfolket)

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Maŋŋel čavčča válggaid oažžu Norga ođđa sámediggepresideantta. Dan rájes go Sámediggi ásahuvvui, de lea leamaš sámegielat presideanta, earret dalle go Vibeke Larsen lei presideantan moadde mánu 2017.

Toril Bakken Kåven (53) Nordkalottfolket bellodagas lea okta evttohasain ámmáhii.

– Jus sámediggepresideanta ferte máhttit sámegiela, de in beasaše presideantan. Mun oaivvildan ahte mun lea hui buorre sápmelaš, dadjá son NRK:ii.

Iskkadeapmi, maid NRK lea čađahan, muitala ahte goasii 70 proseantta guđege bellodaga golbma bajimus listanjunnošis oaivvildit dan seamma maid Bakken Kåven.

Sámedikki vuosttaš presideantta, Ole Henrik Magga (73) mielas lea dát váivi ja duođalaš ášši.

Ole Henrik Magga

Giellaprofessor ja Sámedikki vuosttaš presideanta Ole Henrik Magga

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Son oaivvilda dehálažžan ahte sámiid njunušpolitihkkárat fertejit leat buoret ovdagovat giela dáfus.

– Njulgestaga heahpatmeahttun

Toril Bakken Kåven muitala čielgasit ahte sutnje lea sámevuohta eanet go giella.

– Mun jáhkán ahte lean buorren ovdagovvan máŋgga ládje vaikko in máhte sámegiela. Mun ipmirdan ahte Magga mielas lea dát vahát, muhto dárogiella lea dat áidna giella mii mis lea, dadjá 53-jahkásaš áltálaš.

Bakken Kåven jáhkká ahte 70 proseantta dálá sápmelaččain eai máhte sámegiela. Eai gávdno dattetge makkárge almmolaš logut, mat muitalit man olu olbmot sámástit Norggas.

Son oaivvilda ahte eretfárren sámi guovlluin ja gilážiin lea stuorimus áitta. Jus eai šat leat olbmot geat meahcástit, barget eanandoaluin ja vuotnaguolástemiin, de eai leat šat olbmot geat sámástit.

– Ahte dadjat giela leat deháleamos áššin, lea njulgestaga heahpatmeahttun, dadjá Nordkalottfolket-njunuš.

Son dárusta ja eŋgelastá, ja lea maid oahppan itáliagiela.

– Diehttelas lea ovttaskas olbmo ovddasvástádus oahppat giela go lea šaddan rávisolmmožin, muhto in sáhte dadjat ahte lea Torill Bakken Kåvena sivva ahte son ii sámás, dadjá son.

Toril Bakken Kåven

Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket njunuš

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Politihkkár lea huksen fitnodaga mii ávkkástallá sámi meahcástemiin, muhto atná vahágin jus presideantta sámegiela máhtolašvuođa digaštallan boktá váivves dovdduid muhtimiidda.

– Ollugat leat gávdname fas iežaset sámi duogáža. Ja ollugiid bearrašis leat suhttan go leat fas ohcan albmosii soga sámi duogáža, mii lea leamaš čihkosis, dadjá son.

– In vuolggáše evttohassan jus in máhtáše sámegiela

Silje Karine Muotka (46) ovddasta «ráđđehusbellodaga» Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) ja lea bellodaga evttohas go Aili Keskitalo luohpá.

Silje Karine Muotka

Norgga Sámiid Riikkasearvvi Silje Karine Muotka.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

NRK-iskkadeamis lea Muotka vástidan «ii» gažaldahkii ahte galgá go sámediggepresideanta máhttit sámástit.

– Buohkat sáhttet oassálastit sámediggeválggaide ja maiddái válljejuvvot buot doaimmaide Sámedikkis. Ii leat giellagáibádus, dadjá son.

46-jahkásaš oahpai sámegiela rávisolmmožin.

– Go álgen politihkket NSR:s, de gáibiduvvui ahte ferten oahppat sámegiela. Ja persovnnalaččat oaivvildan ahte jus oaivvildat ahte sámegiella lea dehálaš, de lea maid dus alddát ovddasvástádus geahččalit oahppat dan, dadjá son.

Muotka dadjá ahte son guhká árvvoštalai ahte vuolgá go evttohassan presideantaámmáhii.

– Jus in livčče máhttit sámegiela, de eahpidan ahte livččen vuolgán evttohassan, dadjá son.

  • Geahča Dagsnytt 18 digaštallama ášši birra:
Dagens viktigste debatter, intervjuer og kommentarer direkte fra radiostudio.

Dagens viktigste debatter, intervjuer og kommentarer direkte fra radiostudio.

– Ráŋggáštuvvojit guktii

Bargiidbellodaga presideantaevttohas Ronny Wilhelmsen (51) oahpahallagođii sámegiela moadde jagi áigi.

– Lei hirbmat váttis munnje, earenoamážit die loahpas go galggaimet ollu sojahit sániid ja vearbbaid, muitala son.

Ronny Wilhelmsen

Bargiidbellodaga njunuš Ronny Wilhelmsen.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Ollugiidda boktá gielladigaštallan garra dovdduid, oaivvilda son.

Son dolle gieđas ratti vuostá.

– Dáppe siste bávččaga. Go olmmoš ii beassan oahppat mánnán, de dovdá ahte ráŋggáštuvvo guktii. Álggos go massiimet giela, dahje lei gal nu ahte min máttut manahedje dan divrasepmosa mii sis lei. Dát časká fas ruovttoluotta, go fáhkkestaga ii leat doarvái buorre sámi servvodahkii go ii máhte sámegiela, dadjá Ronny Wilhelmsen.

Son deattuha ahte Bargiidbellodat áigu ovddidit doaimmaid, mat buvttáše eanet sámegielagiid.

– Giella lea dehálaš. Mun háliidan čuollat sámegiela beali. Jus mun šattan presideantan, de áiggun maid doallat ođđajagisártni NRK:s sámegillii, dadjá Wilhelmsen.

  • Ná vástidit politihkalaš bellodagaid golmma bajimus evttohasa:

Korte nyheter

  • Begrenset lisensfelling av bjørn i høst

    Miljødirektoratet åpner ikke for felling av bjørn i regioner der bestanden ligger under Stortingets bestandsmål. De har derfor besluttet at det ikke åpnes for lisensfelling av bjørn i Troms og Finnmark. Stortinget har fastsatt et mål om 13 ungekull av bjørn hvert år i Norge.

    Bjørn
    Foto: Arne Nævra / Nævra, Arne
  • Eat galgga hilgut demokratiija

    Arendalsváhkku duorastatbeaivvi deaivvadeigga stuorradiggepresideanta Masud Gharahkhani ja sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lávvoságastallamii.

    Fáttat ledje: searvadahttin, demokratiija ja cielaheapmi.

    Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka muitala ahte lei buorre ja mávssolaš ságastallan.

    – Moai gávnnaheimme ahte eat ábut hilgut demokratiija, ja ahte fertet ain bargat sihkkarastit ahte buohkain lea olahanmuddu demokráhtalaš kanálaide, dadjá Muotka.

    Gharahkhani muitala ahte sihke son ja Muotka berošteaba mo demokratiija galgá suddjet ja fuolahit ahte olbmot servet ja dovdet ahte sii leat fátmmastuvvon.

    – Lea dađibahábut nu ahte oaidnit ahte demokratiija lea máŋgga sajiin máilmmis hedjonan, muhto davviguovlluin ja Norggas lea ain buori dilis.

    Muhto goappašagat leaba ovtta oaivilis ahte luohttámuš ii leat juoga maid galgá atnit diehttelassan, ja dainna ferte čađat bargat.

    – Buot politihkalaš álbmotválljejuvvon orgánat fertejit bargat bisuhit álbmoga luohttámuša. Mii fertet bargat sihkkarastin dihte ahte álbmot geavahit sin jienastanrievtti, ja ahte lea buorre dadjamuškultuvra, deattuha Muotka.

    Gharahkhani muitala ahte vaikko lohket ahte Norgga almmuhanfriddjavuohta lea buorre, de deattuha son ahte gávdnojit maid olu hástalusat dadjamuškultuvrras.

    – Erenomážit minoritehtaide ja sápmelaččaide, čilge son.

    Sihkkarastit buori dadjamuškultuvra mas buohkat dovdet iežaideaset oadjebassan lea juoga mii lea dehálaš sihke Muotkai og Gharahkhanii.

    Lavvodialog mellom sametingspresident Silje Karine Muotka og stortingspresident Masud Gharahkhani.
    Foto: Peter Mydske / Stortinget
  • Kan ikke ta demokratiet for gitt

    Torsdag under Arendalsuka møttes stortingspresident Masud Gharahkhani og sametingspresident Silje Karine Muotka til lávvudialog.

    Temaene var: inkludering, demokrati og hatytringer.

    Sametingspresident Silje Karine Muotka forteller at det var en god og meningsfylt samtale.

    – Vi kom frem til at vi ikke må ta demokratiet for gitt, og at det fortsatt er en jobb å gjøre for å sikre at alle har tilgang til demokratiske kanaler, forteller hun.

    Gharahkhani opplyser at de begge var opptatt av hvordan man kan ta vare på demokratiet, og sørge for at folk deltar og føler seg inkludert.

    – Det er dessverre sånn at mange steder i verden ser man at demokratiet har hatt en tilbakegang, mens i norden og i Norge holder vi stand.

    Men begge er enige om at tillit ikke er noe man kan ta for gitt, og at det stadig må jobbes med.

    – Alle politiske folkevalgte organer må jobbe med tilliten hos de som deltar og stemmer ved valg. Vi må jobbe for å sikre at folk benytter seg av stemmeretten sin, og at man har en god ytringskultur, understreker Muotka.

    Gharahkhani forteller at man sier at ytringsfrihetens kår i Norge er bra, men han understreker at det også finnes en del utfordringer med ytringskulturen.

    – Spesielt for minoriteter og samer, informerer han.

    Det å sørge for en god ytringskultur hvor alle kan føle seg trygg er noe både Muotka og Gharahkhani er opptatt av å jobbe videre med.

    Lavvodialog mellom sametingspresident Silje Karine Muotka og stortingspresident Masud Gharahkhani.
    Foto: Peter Mydske / Stortinget