Boazodoallu ii galgga dárbbašit máksit ealahusa fievrruid divadiid otná stádabušeahta árvalusas.
Ráđđehus dat lohpidii, ovdalaš válggaid, boazodoaluin meannudišgoahtit sullasaččat go eanadoaluin, ja áiggošii boahttejagi rájes boazodollui fállagoahtit mašiinnaid ja boaldámuša divadiid haga. Dál oidno ášši stáhtabušeahtas ja ortnega ásaheapmi eaktuda ahte Stuorradiggi dohkkeha dan.
Nuorra boazoeaiggát dovddasta olu máksámušaid.
– Dat lea oalle divrras drifta maid jagis jahkái, dan gal oažžu lohkat!
20 - 30 000 kruvnna hálbbit
Ođđa
hálbudivčče skohtera 20 – 30 000 kruvnna gaskka.Eanadoallodirektoráhta 2015 jagi logut čájehit ealáhusa golahan fievrruide ja mašiinnaide badjel 32 miljon kruvnna.
Ollu oastámušat
Nuorra boazoeaiggát, gii ain lea ásahandilis, oaidná čielgasit makkár dárbbuide su oassi manašii.
– Mis dat han leat stobut maid galggašeimmet hukset ja etableret goit ruovttu bealis maiddái - beasašeimmet dasa geavahit olu ruđa.
Soan seasttášii oalle ollu ruđa jus beasašii divadiid haga oastigoahtit fievrruid ja boaldámuša, nu mo ráđđehus lea lohpidan. Ortnet oidno árvaluvvon boahttejagi stáhtabušehttii, muhto dat eaktuda Stuorradikki doarjut dan, ovdal lea fámus.
Buorrin fievrogávpái
Maiddái báikkálaš fievrogávpi dustešii dan ođđa ortnega miela mielde, dadjá Frode Utsi AS bargi, Mats Nystad.
– Jus dat boahtá, de jáhkán ahte dat veahkeha boazoeaiggádiid oastit eambbo skohteriid ja – midjiide šaddá buorre ja boazodollui šaddá buoret.
Muhto Gaup oaivvilda birget boares skohteriin ođđa jahkái ja leige divodeamen iežas adnon skohtera.
– Dieđusge mun lean leamaš min gávppis muitaleamen ortnega birra, ahte de in váldde ođđa fievrru ovdal ođđajagimánu rájes olggos, dadjá Gaup.
Divathága ortnet galggašii ásahuvvot nu johtilit go leš vejolaš boahtte jagi mielde, daddjo otná stáhtabušeahtas.