Hopp til innhold

Stádabušeahta vuoiti – dál son maŋida oastimis ođđa fievrru

Boazoeaiggát Juhan Danel Gaup, ii oastte ođđa skohtera dán skápma nu go lei plánen. Ođđajagis sáhttá fidnet skohtera 25 000 ruvnno hálbbibun.

Reineier Johan Daniel Gaup ser på ny snøskuter

Juhan Danel lea báikkálaš gávppis mearridan háhkat ođđa skohtera

Foto: Ewa-Mari Hedman / NRK Sápmi

Boazodoallu ii galgga dárbbašit máksit ealahusa fievrruid divadiid otná stádabušeahta árvalusas.

Ráđđehus dat lohpidii, ovdalaš válggaid, boazodoaluin meannudišgoahtit sullasaččat go eanadoaluin, ja áiggošii boahttejagi rájes boazodollui fállagoahtit mašiinnaid ja boaldámuša divadiid haga. Dál oidno ášši stáhtabušeahtas ja ortnega ásaheapmi eaktuda ahte Stuorradiggi dohkkeha dan.

Divoda iežas skohtera

Juhan Danel Gaup muittuha ealáhusa guhkká bargan divadiin beassat eret

Foto: Piera Balto / NRK

Nuorra boazoeaiggát dovddasta olu máksámušaid.

– Dat lea oalle divrras drifta maid jagis jahkái, dan gal oažžu lohkat!

20 - 30 000 kruvnna hálbbit

Ođđa divathaga ortnet hálbudivčče skohtera 20 – 30 000 kruvnna gaskka.

Eanadoallodirektoráhta 2015 jagi logut čájehit ealáhusa golahan fievrruide ja mašiinnaide badjel 32 miljon kruvnna.

Ollu oastámušat

Nuorra boazoeaiggát, gii ain lea ásahandilis, oaidná čielgasit makkár dárbbuide su oassi manašii.

– Mis dat han leat stobut maid galggašeimmet hukset ja etableret goit ruovttu bealis maiddái - beasašeimmet dasa geavahit olu ruđa.

Soan seasttášii oalle ollu ruđa jus beasašii divadiid haga oastigoahtit fievrruid ja boaldámuša, nu mo ráđđehus lea lohpidan. Ortnet oidno árvaluvvon boahttejagi stáhtabušehttii, muhto dat eaktuda Stuorradikki doarjut dan, ovdal lea fámus.

Buorrin fievrogávpái

Mats Nystad

Frode Utsi AS bargi, Mats Nystad oaivvilda ortnega leat ávkkálaš maiddái gávpái

Foto: Ewa-Mari Hedman / NRK Sápmi

Maiddái báikkálaš fievrogávpi dustešii dan ođđa ortnega miela mielde, dadjá Frode Utsi AS bargi, Mats Nystad.

– Jus dat boahtá, de jáhkán ahte dat veahkeha boazoeaiggádiid oastit eambbo skohteriid ja – midjiide šaddá buorre ja boazodollui šaddá buoret.

Muhto Gaup oaivvilda birget boares skohteriin ođđa jahkái ja leige divodeamen iežas adnon skohtera.

Divoda skohteris, Johan Danel Gaup

Juhan Danel váldá eret bieđganan osiid ja bidjá ođđa sadjái.

Foto: Ewa-Mari Hedman / NRK

– Dieđusge mun lean leamaš min gávppis muitaleamen ortnega birra, ahte de in váldde ođđa fievrru ovdal ođđajagimánu rájes olggos, dadjá Gaup.

Divathága ortnet galggašii ásahuvvot nu johtilit go leš vejolaš boahtte jagi mielde, daddjo otná stáhtabušeahtas.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.