Hopp til innhold

– In leat ná stuorra guovžža ovdal oaidnán

– Mun vuhtten ahte guovža lei čorraga maŋis, muhto dat ii joksan čorraga. Go galgá veaháge njuiket, dat nu vuodju iige goastta gosage, muitala Márjjá Niillas, Nils Aslaksen Siri, Cohkolat orohagas, gii odne iđđes oinnii guovžža.

Guovžžaluottat - bjørnespor.

Guovžžaluottat - bjørnespor.

Foto: Johan Aslak Logje / Privat

Guovžža oinnii Márjjá Niillas lulágeahčen Sáitejávrri, ja guovža manai Habavuvddiide. Dát guovlu lea Guovdageainnu suohkanis, Romssa fylkkaráji lahka, ja maid Suoma ráji lahka. Son lei vuodjime ealu birra go fuobmái ahte guovža lea rohkkáhan čorraga.

– Njuikii mu guvlui maid

– Mun jurddašin ahte ferten guorrat vai oainnán maid dat dahká, leago joksame. Muhto ii dat gal joksan. Bessen lahka oaidnit ahte dat ii gal jovssa.

– Fuomášii go guovža du?

– Fuobmái dieđusge, mun vudjen oainnat hui lahka ja vudjen dainna lágiin vai dat ii vikka ealu guvlui, vai oaččun dan nuppe guvlui mannat. Máŋgga geardde vudjen juo hui lahka, in leat várra earágo logi mehtera eret. Muhto in duostan gal bisánit, go dat vikkai rohkkáhit mu go vuoján nu lahka. Dat njuikii mu guvlui maid, muhto de maid vuodju, iige goastta gosage.

Nils Aslaksen Siri

Boazodoalli Nils Aslaksen Siri, Márjjá Niillas beasai dán vuoro erenoamaš lahka guovžža.

Foto: Roger Manndal / NRK

Márjjá Niillas muitala ahte guovža lei erenoamáš stuoris.

– Dat lei nu issoras govdat. Gal dat lei stuoris. Daid guovžžaid maid lean govain oaidnán eai leat ná stuorrát go dát.

Márjjá Niillas ii loga gal leamaš áibbas oadjebas go vujii nu lahka guovžža.

– Ii leat nu gal ahte ii bala, jus dette skohter bisána. Gal dat lea nu stuora ealli, ballat gal ferte veaháš.

Guovžžat lihkket dál

Guovžžaluottat - bjørnespor.

Márjjá Niillas lea máŋgii juo guovžža oaidnán ja vuohttán, muhto ii loga ovdal oaidnán nu stuorra guovžža go odne dagai.

Foto: Johan Aslak Logje / Privat

Cuoŋománu álggus gullájitge dat vuosttaš guovžžat ja guđđet bieju. Varisguovža Lulli-Skandinavias guođđá bieju gaskamearálaččat cuoŋománu 4. beaivvi, muhto davvin guđđet bieju veahá maŋŋil, várra dan dihte go dálvi bistá guhkit davvin, čállá Birasdirektoráhta iežas neahttasiidduin . Guovžžat ohcetge dál biepmu, maŋŋel go leat čavčča rájes oađđán.

– Guovža láve dáid muttuid oidnot ja vuhttot dáppe. Mun measta juohke jagi vuohtán guovžža, lohká Márjjá Niillas, ja muitala ahte lea oktii ovdal maid vuodján hui lahka guovžža.

– Muhto dál gal ledjen erenoamáš lahka. Go muohta lei nu gassat, ja nu vuodju, de jurddašin ahte ii mu gal háhppet joksat, vaikko vel njuikege mu guvlui. Falli hal guovža lea jus lea spoatna ja bievla.

Varis ja njiŋŋelas guovžžat Norggas 2014

Kárta čájeha geográfalaččat gos leat duođaštan varis- ja njiŋŋelasguovžžaid Norggas 2014:s DNA-iskosiid vuođul. Alit čuoggát leat varisguovžžat ja rukses čuoggát leat njiŋŋelasguovžžat

Foto: Rovdata

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK