Guovžža oinnii Márjjá Niillas lulágeahčen Sáitejávrri, ja guovža manai Habavuvddiide. Dát guovlu lea Guovdageainnu suohkanis, Romssa fylkkaráji lahka, ja maid Suoma ráji lahka. Son lei vuodjime ealu birra go fuobmái ahte guovža lea rohkkáhan čorraga.
– Njuikii mu guvlui maid
– Mun jurddašin ahte ferten guorrat vai oainnán maid dat dahká, leago joksame. Muhto ii dat gal joksan. Bessen lahka oaidnit ahte dat ii gal jovssa.
– Fuomášii go guovža du?
– Fuobmái dieđusge, mun vudjen oainnat hui lahka ja vudjen dainna lágiin vai dat ii vikka ealu guvlui, vai oaččun dan nuppe guvlui mannat. Máŋgga geardde vudjen juo hui lahka, in leat várra earágo logi mehtera eret. Muhto in duostan gal bisánit, go dat vikkai rohkkáhit mu go vuoján nu lahka. Dat njuikii mu guvlui maid, muhto de maid vuodju, iige goastta gosage.
Márjjá Niillas muitala ahte guovža lei erenoamáš stuoris.
– Dat lei nu issoras govdat. Gal dat lei stuoris. Daid guovžžaid maid lean govain oaidnán eai leat ná stuorrát go dát.
Márjjá Niillas ii loga gal leamaš áibbas oadjebas go vujii nu lahka guovžža.
– Ii leat nu gal ahte ii bala, jus dette skohter bisána. Gal dat lea nu stuora ealli, ballat gal ferte veaháš.
Guovžžat lihkket dál
Cuoŋománu álggus gullájitge dat vuosttaš guovžžat ja guđđet bieju. Varisguovža Lulli-Skandinavias guođđá bieju gaskamearálaččat cuoŋománu 4. beaivvi, muhto davvin guđđet bieju veahá maŋŋil, várra dan dihte go dálvi bistá guhkit davvin, čállá
. Guovžžat ohcetge dál biepmu, maŋŋel go leat čavčča rájes oađđán.– Guovža láve dáid muttuid oidnot ja vuhttot dáppe. Mun measta juohke jagi vuohtán guovžža, lohká Márjjá Niillas, ja muitala ahte lea oktii ovdal maid vuodján hui lahka guovžža.
- Loga maid (dárogillii):
– Muhto dál gal ledjen erenoamáš lahka. Go muohta lei nu gassat, ja nu vuodju, de jurddašin ahte ii mu gal háhppet joksat, vaikko vel njuikege mu guvlui. Falli hal guovža lea jus lea spoatna ja bievla.
- Loga maid:
- Loga maid:
- Loga maid: