Su mielas lea lossat hállat biruidbidjama birra. Muhto dovdá seammás ahte dá lea vuohki mo sáhtášii loahpahit dán vieru. Ságastallan almmolašvuođas lea vuohki.
– Mun háliidivččen ahte dát jávkaduvvo. Dákkár sevdnjes osiid sámi kultuvrras, mii eat hálit. Danin lea dárbu jienádit garrasit. Lea buorre go muhtimat leat rahpasit muitalan. Hállama bokte sáhttá hávkadit biruidbidjama, dadjá Urheim.
- Loga:
Divttasvuona-almmái lea beakkán sámi artista.
NRK lea reportášaid bokte čalmmustahttán ahte dát lea servvodatváttisvuohtan muhtin sámi guovlluin.
Sii, geat hommájit biruiguin, dahket dan aiddo fal birolašvuođain, daddjo. Ulbmil lea doalvut soapmása bárttiide dahje bidjat earáid lossamillii, buozalmasvuhtii ja vel vearrát; jápmimii duvdit. Dáid goansttaid máhttet ja čađahit vásedin olbmot.
Duohtavuohta lea ahte olusat ballet, dovdet lossamiela ja olgguštuvvojit.
Dát guoská sihke daidda, geat jáhkket ahte soapmásat bidjet nuppiide bahávuoiŋŋaid ja daidda, geat navdojuvvojit dan dahkat.
- Loga:
Politiija: – Váttis árvvoštallat
Kalle Urheim mielas lea dát juoga, maid sáhtášii ráŋggáštit.
– Norgga láhka dadjá ahte dan, guhte uhkida nuppi, sáhttá ráŋggáštit, son deattuha.
Urheim mielas lea dát psyhkalaš terror.
– Dat, guhte dahká ná, áiggošii baldit nuppi dan muddui ahte buohccá psyhkalaččat. Ja jurdda lea dieđusge baldit nuppi nu sakka ahte ii duostta ba hállatge ášši birra, son dadjá.
Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta lea bajásšaddan Guovdageainnus, ja lohká iežas diehtit biruidbidjama birra.
Son dadjá ahte politiijat váldet dákkár áššiid duođas. Seammás šaddá maiddái hástalussan dutkagoahtit dáid.
– Ferte árvvoštallat leago dat uhkideapmi, dárogillii trussel. Ja de fertet árvvoštallat makkár ráŋggáštus-paragráfa dasa heive, čilge Hætta.
– Leago láhkarihkkun bidjat baháid nubbái?
– Dat mii lea váttis lea ahte don it dieđe gávdnojit go dat bahát, neavrrit dahje birot. Ja ahte leago oppa vejolašge bidjat nuppi ala. Dan lea hui váttis árvvoštallat. Muhto jus don uhkádusaid buvttát, de lea midjiide álkit guorahallat leago dát dakkár maid galgá ráŋggáštit, dadjá politiijameašttir.
– Ii bastte sutnje
Kalle Urheim muitala ahte lea vásihan veahá maidge eallimis. Sus leat nu eatnat ovdamearkkat ahte illá diehtá guđemuš vásáhusa galggašii namuhit.
Son lea ožžon breavaid poasttas, muhtimat leat riŋgen ja soapmásat leat gis fasttit geahčastallan sutnje.
Maŋŋágo dat gohčoduvvon Divttasvuona-ášši beakkehii VG-áviissas 2016 geassemánus, de bođii breava Kallii. Son lei sin gaskkas, guhte almmolaččat muitalii veagalváldimiid birra.
– Das lei muhtin čállán ahte jus in oro jávohaga, de dáhpáhuvvá juoga, son muitala.
Ieš lea iežas nanosmahttán, muitala. Danin ii bastte biruidbidjan sutnje.
– Muhto in mun liikká dohkket dáid vugiid. Mu mielas lea dát seammá go psykalaš terror ja veahkaválddálašvuođa áitagat. Áibbas dohkketmeahttun ja man fertet eastadit juohke láhkai. Oktavuohta, ráhkesvuohta ja universa lea min fápmu eallimis, ja dát galget maid suddjet min, son dadjá.
Urheim rámida maid ovddeš Hápmira leansmánne Aslak Finvik, guhte dál lea politiija vuosttasbálvá.
– Son gal duođai berošta. Mun lean Finvikii muitalan geat mu leat uhkidan ja mu bearraša maŋimuš jagiid.
Politiija vuosttasbálvá Aslak Finvik dajai dán NRK:i gieskat.
– Sii, geat dán muitalit, leat ollesjierpmat olbmot. Sii dovddahit ahte dihtet muhtimiid birra geat máhttet eanet go earát. Dát boktá balu.
Loga nai: Derfor skriver vi om ganning