Hopp til innhold

– Hállama bokte sáhttá hávkadit biruidbidjama áigumušaid

Kalle Urheim ii šat suorgan jus muhtin viggá bahávuoiŋŋaid botkalit. Son sávvá ahte almmolaš ságastallamiin nagoda loahpahit dáid vieruid.

Les på norsk: Stod frem offer i Tysfjord-saken – vil snakke i hjel trusler om ganning

Kalle Urheim

HEAITIT ERET: Kalle Urheim lohká ahte leat buorre go šaddá ságastallan biruidbidjama birra.

Foto: Tea Isabel Myrvold / NRK

Su mielas lea lossat hállat biruidbidjama birra. Muhto dovdá seammás ahte dá lea vuohki mo sáhtášii loahpahit dán vieru. Ságastallan almmolašvuođas lea vuohki.

– Mun háliidivččen ahte dát jávkaduvvo. Dákkár sevdnjes osiid sámi kultuvrras, mii eat hálit. Danin lea dárbu jienádit garrasit. Lea buorre go muhtimat leat rahpasit muitalan. Hállama bokte sáhttá hávkadit biruidbidjama, dadjá Urheim.

Divttasvuona-almmái lea beakkán sámi artista.

NRK lea reportášaid bokte čalmmustahttán ahte dát lea servvodatváttisvuohtan muhtin sámi guovlluin.

Sii, geat hommájit biruiguin, dahket dan aiddo fal birolašvuođain, daddjo. Ulbmil lea doalvut soapmása bárttiide dahje bidjat earáid lossamillii, buozalmasvuhtii ja vel vearrát; jápmimii duvdit. Dáid goansttaid máhttet ja čađahit vásedin olbmot.

Duohtavuohta lea ahte olusat ballet, dovdet lossamiela ja olgguštuvvojit.

Dát guoská sihke daidda, geat jáhkket ahte soapmásat bidjet nuppiide bahávuoiŋŋaid ja daidda, geat navdojuvvojit dan dahkat.

Politiija: – Váttis árvvoštallat

Kalle Urheim mielas lea dát juoga, maid sáhtášii ráŋggáštit.

– Norgga láhka dadjá ahte dan, guhte uhkida nuppi, sáhttá ráŋggáštit, son deattuha.

Urheim mielas lea dát psyhkalaš terror.

– Dat, guhte dahká ná, áiggošii baldit nuppi dan muddui ahte buohccá psyhkalaččat. Ja jurdda lea dieđusge baldit nuppi nu sakka ahte ii duostta ba hállatge ášši birra, son dadjá.

Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta lea bajásšaddan Guovdageainnus, ja lohká iežas diehtit biruidbidjama birra.

Son dadjá ahte politiijat váldet dákkár áššiid duođas. Seammás šaddá maiddái hástalussan dutkagoahtit dáid.

– Ferte árvvoštallat leago dat uhkideapmi, dárogillii trussel. Ja de fertet árvvoštallat makkár ráŋggáštus-paragráfa dasa heive, čilge Hætta.

Politimester Ellen Katrine Hætta

UHKÁDUS?: Politiijameašttir Ellen Katrine Hætta.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

– Leago láhkarihkkun bidjat baháid nubbái?

– Dat mii lea váttis lea ahte don it dieđe gávdnojit go dat bahát, neavrrit dahje birot. Ja ahte leago oppa vejolašge bidjat nuppi ala. Dan lea hui váttis árvvoštallat. Muhto jus don uhkádusaid buvttát, de lea midjiide álkit guorahallat leago dát dakkár maid galgá ráŋggáštit, dadjá politiijameašttir.

– Ii bastte sutnje

Kalle Urheim muitala ahte lea vásihan veahá maidge eallimis. Sus leat nu eatnat ovdamearkkat ahte illá diehtá guđemuš vásáhusa galggašii namuhit.

Son lea ožžon breavaid poasttas, muhtimat leat riŋgen ja soapmásat leat gis fasttit geahčastallan sutnje.

Maŋŋágo dat gohčoduvvon Divttasvuona-ášši beakkehii VG-áviissas 2016 geassemánus, de bođii breava Kallii. Son lei sin gaskkas, guhte almmolaččat muitalii veagalváldimiid birra.

– Das lei muhtin čállán ahte jus in oro jávohaga, de dáhpáhuvvá juoga, son muitala.

Ieš lea iežas nanosmahttán, muitala. Danin ii bastte biruidbidjan sutnje.

– Muhto in mun liikká dohkket dáid vugiid. Mu mielas lea dát seammá go psykalaš terror ja veahkaválddálašvuođa áitagat. Áibbas dohkketmeahttun ja man fertet eastadit juohke láhkai. Oktavuohta, ráhkesvuohta ja universa lea min fápmu eallimis, ja dát galget maid suddjet min, son dadjá.

Urheim rámida maid ovddeš Hápmira leansmánne Aslak Finvik, guhte dál lea politiija vuosttasbálvá.

– Son gal duođai berošta. Mun lean Finvikii muitalan geat mu leat uhkidan ja mu bearraša maŋimuš jagiid.

Politiija vuosttasbálvá Aslak Finvik dajai dán NRK:i gieskat.

– Sii, geat dán muitalit, leat ollesjierpmat olbmot. Sii dovddahit ahte dihtet muhtimiid birra geat máhttet eanet go earát. Dát boktá balu.

Loga nai: Derfor skriver vi om ganning

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.