– Gal diet lea viehka váivi ja hui unohas, go dathan lea guovdu márkana ja dat lea hui ollu johtolat dás birra. Dál vel erenoamážit go turisttat oidnet makkár mis sáhttá leat dáppe, cuiggoda Brita Kåven.
Son lea máŋggaid jagiid leamaš lagaš kránnjá Kárášjoga boares čoakkalmasvissui, mii gárvásit huksejuvvui cuoŋománu 19. beaivve jagis 1954. Leastadialaččat geavahedje dan oskkumeanuide gitta jahkái 1973.
Das rájes dat lea dušše mieskan ja billašuvvan. Ii oktage leat divodan dan.
Ovddit jagi dat oalát gahčai čoahkkái. Dušše oassi vel bázii, earret eará doardna ja guokte bohcci.
Kránnjá imašta go bázahusat eai leat vel čorgejuvvon eret.
– Dat lea fuollameahttunvuohta. Ovtta láhkái maid gulašii gildii, ahte dat galgá leat čáppa min guovlu, iige ná diktit beare orrut, lohká Kåven.
Váldán oktavuođa oamasteddjiin
Eana gos čoakkalmasviessu čuožžu gullá kárášjohkalažžii Torgeir Eriksenii, gii orru das lahkosis.
Son ii hálit NRK Sápmái dadjat maidige dán áššis.
Kárášjoga sadjásaš gielddahoavda Helge Nystad lohká, ahte dát ii eisege leat dohkálaš. Danne sii áigotge farggamusat čuovvulit ášši.
– Mii leat jo oktii ávžžuhan dan gii eaiggáduššá dan vistti, ahte dat čorge dan duktasaji. Ja mii leat dál bargamin, ahte mii fertet čálalaččat dalle bidjat áigemeari ja bidjat eavttuid manne galggašii čorgejuvvot, lohká Helge Nystad.
Nystad muittuha, ahte gielda sihke nuoskkidanlága ja huksenlága olis sáhttá geatnegahttit oamasteaddji čorget eret bázahusaid.
Boares čoakkalmasviessu lea kulturmuitu vássánáiggis, mii dál orru oalát manahuvvon.
– Mus leat mánnávuođamuittut, ja ii várra dušše mus. Mun jáhkán dat leat olles Kárášjohkii ja várra han dal bohte eará báikkiin maid olbmot dáidda čoakkalmasaide mat dan áigge ledje hui ollu, šuohkkiha Brita Kåven.
Vuorká speallanmášiinnaide
Maŋimuš jagiid ovdalgo Kárášjoga čoakkalmasviessu gahčai čoahkkái, lei dat leamaš áibbas eará geavahusas.
Ovddit oamasteaddji vurkkodii doppe billašuvvan speallanmášiinnaid, juoga mii máŋgga leastadialaš oskkudovddasteaddjái lei unohas.
Norggas eai leat makkárge almmolaš logut mat čájehit galle čoakkalmasviesu leat miehtá riikka. Eaige leat makkár logut das galle čoakkalmasviesu leat heaittihuvvon, vuvdon dahje billašuvvan.