PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Kristina Utsi)
De muhtomin dolin dát dáhpáhuvai doppe Savdijávrri lahkosis Jiellevári suohkanis. Bohte ruoššačuđit dohko, sii ledje logi garra ja bahás olbmo.
Go bohte gillái sii álge rievvut, válde visot mas lei veahášge árvu. Go ledje geargan rievvumis de jearai okta sis:
“Leat go dáppe lahkosis eará gilit? Dakkár riggáid gilli? Livččii leamaš buorre mannat sin guossis.”
De lei goit nu ahte soames muitalii Ávvák gili birra. Dat ii leat nu guhkkin eret Savdijávrris. Dan gilis lei rikkis boazosámi siida.
Ávvák-gili sámit ledje goit gullan ahte ruoššačuđit ledje golgame lahkosis, ja ledje maid gullan máid baháid sii barget. Danne sii mearridedje fillet ja jus nagodedje maid goddit sin.
Giehpu várreluohkkái sii ráhkadedje stuora gillára. Bákteravdii sii borde stuora losses čoskkaid, maid sáhttet luvvet ja bidjat fierrat bávttis vulos čuđiid njeaiga, go sii bohtet. Oalle váralaš gillar dat gal šattai.
De bohte ge ruoššačuđit Ávvágii ja sihte sámiid doppe viežžat visot sin riggodaga, mii sis lei.
“Visot ruđaid ja silbbaid dii galgabehtet buktit diehke. Ja jus dii ehpet dan daga, mii goddit din.”
Sámit vástidedje:
“Na, gal mii gal viežžat daid min silbbaid. Muhto fertebehtet vuordit. Go sevnnjoda mii áigut njáhkat daid eará sámiid áittiide. Ja doppe mii viežžat sin ruđaid ja silbbaid. Sii leat oalle riggát, mis dáppe ii leat nu ollu addit.”
Dasa duhte ruoššačuđit ja de sii eai vuorjan maidege, eai goit vel.
Go šattai idja de sámit dadje:
“Jus dál čuovvubehtet min maŋis, de mii vuosehat (čájehat) gos diet riggát orrut, de sáhttibehtet iežá rievvut mii sis lea.”
Ja nu vulge vázzit dien vári guvlui, gosa ledje dan gillára ráhkadan.
Go bohte bajás vári nala, de viehkalii okta sápmelaš bajás bávtti nala, dohko gos diet gillár lei. Diet ieža sámit vázze ruoššačuđiid ovddal. Sis ledje dolat gieđain, beassespáidarat.
“Ja dál”, dadjá dat guhte láidestii, “dál mii leat oba lahka daid riggáid gili”.
De vázzila son bákteravdda nala, ja čákŋala geađggi vuollái ja geige spáiddargieđa áibmui nu ahte čuđit eai oainne eará go spáidara. Go čuđit bohtet su vuolábeallái son bálkestii spáidara ja de šattai bihkkaseavdnjat.
De lei nubbi sápmi, gii ovdal lei mannan dohko dan gillára lusa ja lei juo badjin bávtti nalde vuordime stuora baluin, goas dál diet rievvárat bohtet. Son lei oainnát soabadan dainna gii láidestii daid rievváriid ahte dalle go beassespáiddar jáddá, de lea áigi. Ja son oinnii go čuđit bohte. Ja go spáiddar játtai, dalle son čuolastii bátti gaskat ja gillar báhččái. Visot diet stuorra muorat firre stuorra jienain ja boŋkasiin ja gahčče ruoššačuđiid nala. Ja sii dušše dasa visot.
Nu besse sámit dan háve eret dain bahás čuđiin.