PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Aage Solbakk)
Na, mu namma lea Lemet-John Åge sámegillii ja dárogillii Aage Solbakk. Riegádan ja bajásšaddan dáppe Fanasgiettis Deatnogáttis. Dieđusge leat maiddai dáppe Deanuleagis - dáppe duoddaris - ollu dakkár bassibaikit, bálvvosbáikkit, mat leat čadnon dan de noaidevuhtii. Ja de lea jearaldat, mii dat lea dat noaidi, dahje dat doaba?
Noaidi han bálvalii vissis láhkai, ovdamearkka dihte jus galge vuolgit bivdui, de dieđus son galggai einnostit mo son šattašii goddebivdu, dál go diehko vuolggán, ja dalle ledje das nu gohčoduvvon bálvvosmeanut – rituálat. Ja máŋgii, jos siiddaolmmoš buohccái, funet buozai, de dat dieđus dalle čákŋalii nuppi máilbmái jearrat ovdamearkka dihte jápmán noiddiin, makkár bálvvosaddosa galggašii dasa addit dahje vearu, vai dat dearvvašmuvašii. Ja dat lei dieđus dat gáddu ahte dalle lei máhkaš, dalle dan olbmo siellu čádjidan dohko dan rohtoáibmui dahje jápmiidáibmui. Ja dat lei dieđus deaŧalaš dalle viežžat ruovttoluotta dalle dan sielu vai dearvvasmuvva.
Ja dalle lea... de lea dalle jearaldat movt lei duohta organiserejuvvon dat noaidevuođa doaibma ja dat ipmilmáilbmi? Dat mii lea goit álfárut čielggas... ja mun lean earenomážit dutkan davvisámiguovllu noaidevuohtaosku ja de vel daid ipmilnamahusaid, makkárat dat leat leamaš. Go mii leat dan lihkolaš dilis dáppe ahte muhtun Isak Olsen bođii deike čiežanuplotčuođi álggus, na... ja dat orui máŋganuppelot jagi dáppe Várjjat/Deanu guovllus, ja dat merkii muitui movt dat olbmot bálvaledje, ja maiddai makkár sániid dat geavahedje ja makkár ipmilnamahusaid geavahedje. Na ja dalle dieđus ii lean vel dat koloniseren ja dat mišuneren vel nanusmuvvan dáppe davvisámis. Ruoŧabeale gal lei juo viidánan áigá, čuohte jagi ovdal. Muhto lihkus dáppe ii lean vel dat koloniseren ja mišuneren vel joavdan čiežanuppelotčuođi álggus, dalle go Isak Olsen daid merkii muitui. Ja dat leat hirbmat deaŧalaš gáldut leamaš midjiide dalle áddet dalá noaidevuohtaosku.
Áddemis dat guovllu- dahje siidda váldonoaiddi, dat dahan gal oinnii guđemuččas leat dakkár attáldagat. Sáhtii lean gándamánná, bárdnemánná, dahje juo nieidamánná. Noaidin sáhtii sihke nissonolmmoš dahje almmáiolmmoš. Muhto dalá mišunearat dieđus gažadedje ja dolle oktavuođa almmáiolbmo noiddiiguin, danne go dat lei dakkár servvodat ahte nissonolbmos han ii lean stáhtus servodagas, almmáiolbmos han lei, ja danne gažadedje ja dutke dalle daid almmáiolbmo dahje dievddonoiddiid. Muhto nissonolbmot, nissonolbmonoaiddit, maid ledje (gávdnojedje) dieđus dalle.
Dat mii dáhpáhuvai lei ahte dat fertii čađahit garra oahpu, áddemis. Ja dalle lei dieđus dat váldonoaidi - dat bagadalli - oahpaheaddji. Na, ja go dat šattai ollesolmmožin ja dat boarásmuvai, na dat doaibmagođii dalle noaidin, na dalle dan siiddanoaidin. Sáhtii maid dieđus juohke bearrašis su lágán noaidi ja bálvvosbáiki, muhto dábálaččat lei gal siiddas - juohke siiddas - okta váldonoaidi. Dat lei dalle hui dábálaš.
Dat lei attáldat, muhto áddemis dat geat čađahedje dan oahpu, dat gudde stuora noađi, dan gal barge, go sii han galge bálvalit dalle daid siidda olbmuid. Ja ovdamearkka dihte, na ja, dikšut dávddaid, einnostit movt manašii dál dainna bivdduin, guolásteamis, meahcásteamis ja buot dieid. Nu ahte das lei hirbmat stuora ovddasvástádus. Ja áddemis son ovttasbarggai siiddaisidin dahje juo ovddasolbmáiguin, go dat siiddaisit bálvalii fas daid beaivválaš áššiid. Galggai bearráigeahččat ahte olbmot čuvvo siidda njuolggadusaid, siidda lágaid ja ahte eai rihkkon daid. Ja dat dieđus fas ain bearráigeahčai daid vuoiŋŋalaš - siidda olbmuid - vuoiŋŋalaš eallima. Ja hui deaŧalaš lei maiddai noaidái ahte siiddaolbmot bisso sápmelažžan, elle buorren sápmelažžan. Hui deaŧalaš.