40 jage dan rájes gå Vuonarijka Sámemisjåvnnå Fredlyav vuobddin
Vuonarijka Sámemisjåvnnå bådij Divtasvuodnaj jagen 1935. Dalloj lij lihtudisá namma Vuonarijka Finnemisjåvnnå.
Oasstin institusjåvnåv «Fredly» Ájlátten Nissuna Misjåvnåbarggijs (KMA).
KMA lij oasse europealasj nissunlihtudisás Vuonarijkan gånnå nissuna oadtjun barggat sijá gåhtjulvisáj. Divtasvuodna vuoroduváj ja sjattaj doajmmaguovllo, ja Olivia Ugland bådij Divtasvuonas jagen 1908. Sån lij diakåvnnå ja misjonerra, ja álgij viehkedittjat gånnå vuojnij lij dárbbo skihppijsujttárij. Ájlátten gávnaj lij vejulasj viesojt tsieggit viehkedittjat vuorrasijt ja skihppijt mielggavigijn. Vuostasj viesso tsieggiduváj jagen 1911. Institusjåvnnå namma sjattaj Fredly. Fredlyan lij aj båndorsijdda, misjåvnnåstasjåvnnå ja mánájsijdda.
Duodden oasstin aj biednadåbev «Elim» Ájluovtan.
Gå Sámemisjåvnnå joarkkin bargojn, de sjattaj stuorámus tsiekkadus Fredlyan dåssju mánájviesso, danen gå BCG-vaksijnna lij boahtám ja ulmutja ettjin skibá. Nubbe tsiekkadusán joarkkin vuorrasijviesson, mav lij åvddåla læhkám.
Maŋŋela oadtjun Sámemisjåvnnå tsiekkadusáv «Margit's Minne» Ájluovtan.
Fredly vuobdeduváj priváhtta ulmutjijda jagen 1983, ja lij dalloj moadda jage guoros læhkám.
Vuonarijka Sámemisjåvnnå æjggu hájn biednadåbev «Elim».