Hopp til innhold

40 bohcco dušše go čora doddjui etnui

– Ii leat leaika go ná olu bohccuid manahan, dadjá boazoeaiggát. Les på norsk.

40 reinsdyr døde da de gikk gjennom isen ved Stornes i Kautokeino8.11.21

DUŠŠAN: Čora doddjui Guovdageainnu etnui, ja 40 heakka lea dássážii gávdnon jápmán. Dat bohccot leat jikŋon etnui.

Foto: Ole Ailu Gaup

Ikte lei Ole Ailu Gaupas ja su siidaguimmiin Egániid siiddas drámátálaš bargobeaivi.

Sii galge ealu oažžut Guovdageainnu eanu rastá Stornes bokte, golbma miila Guovdageainnu čoahkkebáikkis eret.

Eatnu lei jiekŋugoahtán, muhto ain lei muhtin sajis rabas. Plana lei vuojahit ealu, muhto de ribahedje čorraga jieŋa ala.

– Boazu geahččala mannat jieŋa mielde go ieš beassá mannat, ii dat gal čáhcái vuolgge iešmielat. Doppe lei rašes jiekŋa, ja de doddjojedje, muitala Gaup.

Ole Ailu Gaup

VÁHÁT: – Ii dat leat leaika. Lea stuora vahát go ná olu bohccot dušše etnui, lohká boazoeaiggát Ole Ailu Gaup

Foto: Privat

Ožžo veahki buollinčáskadeddjiin

Čora gárttai galbma etnui, ja panihkas geahččaledje beassat gáddái.

Boazobargiin ii lean fanas, ja fertejedje riŋget veahki 110- guovddážis.

Guovdageainnu buollinčáskadeaddjit bohte fatnasiin veahkkin ja geahččaledje veahkkin gádjut bohccuid.

Sotnabeaivve gádjo buollinveahka golbma bohcco Mieronis.

– Mis lea fanas maid geavaheimmet ja gávnnaimet vihtta bohcco main heagga. Mii válddiimet muhtin bohccuid fatnasii ja earáid gesiimet ges fatnasa mielde gáddái, muitala buollinčáskadeaddji Geir Clemet Hætta. In dieđe cevze go, dadjá son.

– Stuora vahát

Gaup muitala ahte dušše guokte bohcco maid buollinčáskadeaddjit nagodedje gádjut gáddái,cevze.

– Measta buot bohccot mat manne jieŋa ala dat dušše, muitala Gaup.

Dássážii leat gávdnan 40 bohcco duššan. Odne leat ohcame leat go eambbo bohccot vel jápmán.

– Ii dat leat leaika, go nie olu bohccot leat duššan, dat lea stuora vahát midjiide, dadjá Gaup.

Hástaleaddji skábman

Son muitala ahte boazobargu lea šaddan váddáseabbon, go bivvalit dálkkit dagahit ahte jávrrit ja jogat eai jieŋo šat nu árrat go ovdal.

– Orro gal dábálaš ahte ná rašši jiekŋa daid muttuid. Dat dagaha stuorat hástalusaid johtima ektui. Ii leat nu somá coggat ealu čáhcái skábman, dadjá Gaup.

Rein gjennom i Mierojávri i Kautokeino kommune

SOTNABEAIVVE: Sotnabeaivve fertejedje Guovdageainn buollinčáskadeaddjit gádjut bohccuid mat ledjen doddjon etnui Mierona bokte Guovdageainnus.

Foto: Kautokeino brannvesen

Dán čavčča leat Guovdageainnu buollinčáskadeaddjit jo go golbmii šaddan veahkehit go bohccot leat doddjon etnui, muitala buollinčáskadeaddji Geir Clemet Hætta.

– Vuosttaš lei moadde vahkku áigi ja de ledje guokte maŋŋálaga, sotnabeaivve ja vel ikte, dadjá Hætta.

Guovdageainnu buollinveahka lei maid sotnabeaivve gádjume bohccuid.

Son muitala ahte leat lága bokte geatnegahtton veahkehit gádjut elliid maid.

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton Stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká, nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.