Hopp til innhold

Vuordán vihtta jagi boazo­mearkka

Nina Karita Eira ozai boazomearkka iežas bárdnái 2019. Dál vihtta jagi maŋŋel ii leat vel su bárdni ožžon mearkka. Son ii leat jahkái gullan maidege stáhtahálddašeaddjis. Doppe leat sis lagabui 300 mearkaohcama vuordime.

Reinkalver i merkegjerdet

Ii beasa mearkut misiid iežas merkii.

Foto: Privat bilde

– Dat gal lea beare heitot, dat ii sáhte váldit máŋga jagi meannudit diekkár dehálaš áššiid, lohká son.

Nina Karita Eira ozai boazomearkka bárdnásis 2019:s, muhto de lei muhtin gii cakkai mearkka ja golai golbma jagi ovdal oaččui vástádusa ahte ii oaččo mearkka.

Nina Karita Eira

Nina Karita Eira lea ain vuordime vástádusa iežas bártni mearkaohcamuššii.

Foto: Privat bilde

Son ozai ođđasit 2022 giđa ja skábmamánus seamma jagi bođii vástádus ahte áššemeannudeapmi ádjána jagi, ja ahte meannuduvvo golggotmánu 2023:s. Das maŋŋel ii leat šat gullon mihkkege áššis.

Eira lea sádden sihke maila ja viggan jearahit stáhtahálddašeaddjis, muhto ii leat ožžon vástádusa.

Čuohcá sihke Ninai ja su bárdnái

Sámi boazoguohtunguovlluin galget buot bohccot merkejuvvot eaiggádii registrerejuvvon mearkkain ovdal golggotmánu 31. beaivvi seamma jagi go boazu lea šaddan.

Ovdalgo mearka váldojuvvo atnui, galgá mearkalávdegoddi dohkkehit dan. Leat mearkalávdegottit iešguđet guovlluin mat meannudit boazomearkaohcamiid, ja stáhtahálddašeaddji lea čállin dán lávdegottis.

Eadneváhnen oaidná ahte dat čuohcá su mánnái go ii leat vel ožžon iežas mearkka.

– Dasa gal lea hui váivi, dál lea máŋga jagi leamaš mearkumis ja ii ge leat vel beassan iežas mearkka merket, ja eai ge leat ealus iežas mearka bohccot.

Merking av reinkalv

Nina Karita Eira mearkume misiid.

Foto: Privat

Váhnen jurddaša ahte de ii soaitte boahtit dat miella bargat bohccuiguin.

Sullii 280 ohcama vuordime

Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji doaibmi boazodoallodirektevra, Torhild Gjølme, muitala ášši maŋŋonan go sii leat vuoruhan eará áššiid mearkaohcamušaid sadjái.

Torhild Gjølme på kontor

Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji doaibmi boazodoalo direktevra, Torhild Gjølme.

Foto: Harry Johansen

– Lea leamaš hástaleaddji, danin go mis leat ráddjon resurssat maid fertet vuoruhit. Dáppe lea leamaš guohtunruossu man olles ossodat lea ferten gieđahallat. Ja dat lea čuohcan earret eará mearkaohcamušaide.

Sis leat sullii 280 mearkaohcama mat eai leat gieđahallojuvvon.

Gjølme muitala NRK:i ahte sii leat nannen mearkaohcamušaid bargoveaga čakčii, muhto sis leat olu ohcamušat ja daid meannudeapmi ádjána guhká.

Dál son dadjá ahte áigot vuoruhit mánáid mearkaohcamušaid ja vuoruhit daid ohcanortnegis.

Áigu váidit departementii

Elle Márja Eira ozai mearkka iežas bárdnái 2021, muhto ii su bárdni ge leat vel ožžon boazomearkka.

Son jáhkká ahte doppe lea juoga mii ii doaimma.

Elle Marja Eira

Elle Márjá Eira lohká boazomearkka olbmo identitehta ja nu dehálaš.

Foto: Ewa-Mari Hedman / NRK Sápmi

– Na mun lean gal álgán jurddašit ahte galggan go váldit oktavuođa departemeanttain gulaskuddat mii lea mii ii doaimma dieppe. Mu mielas ii oro dat áibbas dábálaš ahte go don ozat juoidá, čalat ohcamuša ja galggat vuordit vástádusa máŋga jagi.

Son lea aiddo ožžon reivve stáhtahálddašeaddjis ahte sii soitet geahččat dán ášši boahtte jagi.

– Du bártnáš lea sturron ovdal go mearka boahtá?

– Dat lea konfirmánta boahtte jagi ja hui imaš go sus ii leat mearka, go mearka lea stuorra ja dehálaš oassi eallimis. Dat han lea du identitehta ja lea nu dehálaš dutnje, lohká Elle Márjá Eira.

Les også Digitaliserii boazomearkkaid – muhto láhka bissehii ođasmahttima

Niila Blind

Korte nyheter

  • Joatká crossagilvvohallamiin

    Njunuš nissoncrossvuoddji máilmmis, finnmárkulaš Malene Cottew, lea gieskat almmuhan ahte son joatká muohtacrossavuoddjin goit ovtta jagi vel.

    Su crossa-teama, One Three Motorsports, dat lea almmuhan ahte son ohpihii searvá USA muohtaskohtergilvvuide.

    Cottew lea Čáhcesullos bajásšaddan ja lea njeallje jagi mieldálagaid vuoitán nissonluohká Amerihká muohtacrossgilvvuin.

    Malene Cottew
    Foto: One Three Motorsports / Arkivbilde
  • Buollin suodjaluvvon meahcis

    Ikte eahkedis ožžo politiijat dieđu meahccebuollima birra Anárjoga suodjaluvvon meahcis, Kárášjoga gielddas.

    Vuovddii birra gos buolligođii leat jeakkit ja jogažat, ja nu eai ballan gádjunbálvalusas ahte buollin viidána.

    Nu čilgii Øyvind Holsbrekken Finnmárkku politiijaid beales NRK:i ikte eahkedis.

    Otná iđitbeaivve leat buollinčáskadeaddjit guovllus goziheamen ahte ii fas ođđasit buolligoađe, ja áigot geahčadit man viiddis guovlu dat lea buollán.

    Politiijat muittuhit buohkaid ahte lea ain stuorra buollinvárra Finnmárkkus. Sii maid muittuhit ahte dál ii leat lohpi dolastallat.

    Kart over Finnmarksvidda. Anarjohka midt i bildet.

    Brann i nasjonalpark – advarer mot båltenning

    Det brenner i Anarjohka nasjonalpark i Finnmark. Brannen ble meldt fra både norsk og finsk side, ifølge politiet.

  • Nordøstpassasjen er ikke tema under Støre-besøk

    Skipstrafikk gjennom Nordøstpassasjen står ikke på møtekartet når statsminister Jonas Gahr Støre besøker Kina til uka.

    Bellona har oppfordra Støre til å be kinesiske myndigheter droppe planene om å bruke Nordøstpassasjen (ofte omtalt som Den nordlige sjøruta) som ei viktig transportåre mellom Asia og Europa.

    – Statsministeren vil ta opp en rekke temaer under sitt besøk til Kina. Særlig viktig er samarbeid om globale spørsmål som klima og grønn omstilling. I tillegg vil Russlands krigføring i Ukraina være et viktig tema. Statsministeren vil også ta opp spørsmål om menneskerettigheter, skriver statssekretær Kristoffer Thoner (Ap) i et e-brev til NRK.

    Det russiske forsknings- og undervisningsfartøyet "Pofessor Moltsjanov" seiler i Nordøstpassasjen. Åpent hav, ingen is.

    – Støre bør be kinesarane droppe skipstrafikk gjennom Nordaustpassasjen

    Bellona fryktar ein miljøkatastrofe dersom det blir storstilt skipstrafikk gjennom Nordaustpassasjen. Dei ber også regjeringa om å legge bort alle planar om å bruke Kirkenes som eit knutepunkt i Den nordlege sjøruta.