PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Dagny Larsen)
Dagny Larsenis dás Iiggáldasas leat olu muittut ja muitalusat. Son lea gal ieš vásihan olu ipmašiid mearas ja dain mehciin. Ja visot maid son lea gullan eará olbmuin son lea bidjan muitui. Dá muitala Dagny dakkár balddehahtti ipmašiid birra maid olbmot muhtomin oidnet: Go diet eahpáraččat čájehit iežaset olbmuide.
Dat lei mu vuohppa, Lars Larsen. Dát láveje olbmot mannat meahccái viežžat borranrásiid. Ja manai viežžat doppe vári vuolde borranrásiid. Ja leai boahtime deike ruoktot. Ja gullágoahtá, dan bávtti namma lea, Sáristibákti. Lea boahtime dohko. Na, dalle dat bárgugođii. Dat áddjá gal váccii, bijai eambo fártta. Lei hirbmat rásselásta čielggis, ja vácci ja váccii. Na,dat dat gal boahtá maŋil ja bárgu. Ja maŋemus son fertii jorggihit ja álgit ruoššaid sárgut ja lohkat áhččemiinna ovddos maŋás. Ja de bázii dál dohko dat eahpáraš. Ii šat gullon dat.
Muhto de lea fasttain dáppe. Mu isit ja dan viellja leaba mannan dohko bajábealde lavnnjiid viežžat. Olbmot čuhppe lavnnjiid dalle soađi áiggi. Ja lea velá beana sudno guovttos fárus. Ja de dat beana gal jorggihii. Dat manai šalddi vuolábealde joga rastá. Dat ii boahtán šalddi mielde rastá joga, dan Iiggáldasjoga. Ja de bođiiga luddii mii vuolgá bajás Rustonjoga dán bealde. Dalle de álggii bárgut doppe. Na, diet guovttos gal, álggus lei velá álgán huikit. Áhčči lávii lohkat galgá huikkáhit go diekkára gullá. Dat dat gal bárgugođii vel garraseappot . Ja dat bárggui. Dat bođiiga dainna lavdnjegielkkáin ja bođiiga gitta ruoktot, deikke stohpui. Ja de manne fas olggos earáide muitalit, dat manne olggos, geahččat ja guldalit. Na, ii dat gullon šat ii miige. Na, eahpáraš lei diesa nohkan.
Ja de lei fasttain oktii, dat lei maiddái 45, dat ledje čoakkálmassii. Čoakkálmas lei doppe Guorahat jávrri bajágeahčen, ovtta viesus. Ja de vulget dáppe. Petter, na mu máhka. Ja de vuolget nissonolbmot earát velá dohko fárus. Dat ledje čiežas, manne dego meahci čađa ja ovtta jávrri guora. Ja dál de bohte dása, áiddo bajábealde dán suoidnejeaggi luohká ala. Na, de álggii bárgut. Dat lea sotnabeaivi. Dat leat manname čoakkálmassii. Ja leat máŋga nissonolbmo fárus. Ja dat álge savkkástaddat. Gulat go don? Jo. Ii duostta oktage jitnosit lohkat nubbái. Ballet jus sis lea muhtin gii lea eadni diesa. Dat lávejit muitalusas muitalit ahte jus dalle gohččo dan mannat eatni lusa. Dalle dat olmmoš jápmá. Dainna eai duosttan ge jietnadit garrasit. Sii orro hui jaska. Ja beara váccašedje ja manne dohko Guoráhahkii. Ja dat čuovui. Čuovui miehtá. Ja de bođii ája. Dat manne dan ádjaga rastá. Diet ii boahtán rastá dan ádjaga. Dat guorai dan ádjaga gitta bođii jávrái. Ja dan jávrris fas vuolgá ája ain guhkkeliidda. Bázii dien rádjái iige boahtán šat mielde. Oainnát dat lohket dat ii boađe čázi rastá. Ja nu bálleje mannat Guoráhahkii dohko dan čoakkálmassii. Muhto go doppe vulge fas eahkebeaivvi ruoktot. De eai vuolgán gal meahci čađa, dalle gal bohte geaidnoráiggi. Dat dihte dieppe gal leat gopmit den vári vuolde.
Ja de lei okta Billávuona nieida mii manai Ráiggutjávrái bivdit dás guokte gilomettara máttás guvlui. Das lea okta jávri das bajábealde. Manai jonssoteahket dohko. Ja go álggii bivdit doppe. Na dat dat gal bárgugođii. Ja bárggui. Dat dat gal ballái ja bođii vuolaš ja muitalii doppe gal leat gopmit. Ja manai mu viellja eamidiin nuppi eará áiggi, eará jonssoteahkeda dohko. De vulggii rievssat ruohta. Vilges rievssat jonssoteahkeda. Dat ii leat dábálaš. Ja manai das bajábealde muhtun bovnnaid duohkái. Mu viellja vulggii geahččat. Gosa manai dat rievssat? Ii dat gávdnon šat dan bovnna duohken. Ii gosge. Ja de bárgugođii, gullogođii. Muhto soai gal maiddái bođiiga jođánit fas doppe eret. Ja dat leat diet eahpáraččat. Dat gal leamaš dáppe nu olu juohke guovllos ovdalaš áiggis.