PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Kristina Utsi)
De bođii okta Gáivuona olmmái boares áiggi Muotkái, ja anii iežas veaháš noaidin. De manai girkogárdái. Galggai noaiddástallat, ja vulggii eret girkogárddis. De fuobmái ieš, go bohtet jámehat maŋil. De ii lean iežá ráđđi, de ruohtai fiervái, vuolleliidda gaskafiervvá. De huikkihii gait rávggaid ja mearraháldiid.
– Bohtet sutnje veahkkin!
Ja dat bohte. De vulggii bajás, daid rávggaid guoimmi. De dat fertii ieš duolmmastit rásseeatnamii, ja duot eai boahtán rásseeatnan nala. De doarrájedje rávggat ja jámehat. Ja dat doarru idjabeali. Ja olmmái beasai eret. Go bijai nohkkat de dadje rávggat:
– Don galggat mannat, ovdal go beaivi šaddá. Ja daid muorrabihkiid čoaggit čoahkkái ja doalvut girkoáidái, ovdal go guovssu vuolasta. Ja gait dárraleakkaid galggat čoaggit čoahkkái ja guoddit merrii, seamma báikái, gos mii bođiimet bajás.
Olmmái dagan dan. De bijai nohkkat. De dadjá okta rávga:
– Don oaččut giitit go mon ledjen du vielljabealli. Deike dat livčče du ullun háddjen.