Hopp til innhold

Áigot nannet sámi oahppofálaldaga

Bearjadaga dán vahkus almmuha ráđđehus ođđa stuorradiggedieđáhusa sámi giela, kultuvrra ja servodaga birra.

Váldoášši das lea sihkkarastit sámi mánáide buoret sámegiel oahpahusa ja doarvái sámegieloahpaheaddjiid.

Ođđa dieđáhusas maid vuosttaš geardde čilgejuvvo man garrasit sámi vánhemat ieža gártet rahčat sámegieloahpahusa ovddas miehtá Norgga ja ahte olu sámi mánát eai oaččo sámegiel oahpahusa maid sis livčče riekti oažžut.

Norgga Máhttoministtar Tonje Brenna áigu ođđa dieđáhusain buoredit dili.

– Ráđđehus dáhttu sihkkarastit ahte eanet mánát ožžot sámemánáidgárde fálaldaga, ja ahte eanet sámi mánát válljejit sámegieloahpahusa skuvllas. Livčče dehálaš ahte eanet sámemánát lohket sámegiela joatkkaskuvllas, vai eanebut de maid beasašedje sámi oahpaheaddji ohppui, ja beasašedje maid válljet eará sámi oahpuid, lohká Brenna.

Son lea duđavaš go sii leat Sámedikkiin soahpan áššis.

– Ná de nannešeimmet sámi gielaid ja sámi identitehta . Lean ilus go Sámedikkiin leat ovtta oaivilis das movt dálá dilli lea. Dál sáhttit ovttas njulgegoahtit daid váilevašvuođaid ja vuoruhit daid dárbbuid mat leat oahpahussuorggis, lohká Brenna.

Sámedikki mielas lea dehálaš ahte Stuorradikki dieđáhusas dál viimmat čilgejuvvo makkár duohta dilli sámi bearrašiidda lea miehtá Norgga, go gártet rahčat sámegieloahpahusa ovddas.

Dál go ráđđehus ge lea ádden movt dilli duođaid lea, de lea vejolaš njulget dili, oaivvilda Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

– Dál lea doaivva ahte šaddá albma čuovvoleapmi ja Sámedikki ulbmil lea ahte sámi vánhemat ja sámi mánát eai galgga rahča juohke jagi, ja masá beaivvis beaivái sihkkarastit dan mii lea mánáid vuoigatvuohta oahpahuslága ektui ahte, nammalasi buorre sámegieloahpahusa, lohká son.

Muotka maid deattuha ahte stuorradiggedieđáhus dieđusge galgá čuovvoluvvot konkrehta doaibmabijuin, vai sámemánáid oahppofálaldat buorrána ja vai sámi oahpaheaddjiid lohku lassána.

– Dát maid dieđusge eaktuda lasi ekonomalaš návccaid ja olu eará doaimmaid go dieđáhus galgá čuovvoluvvot, lohká son.

Silje Karine Muotka (NSR) og Tonje Brenna (Ap)
Foto: Mette Ballovara / NRK

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.