– Dat heivii nu vuohkkasit dasa maid dasa maid mii háliideimmet dadjat álggahanjulggaštusa oktavuođas. Min mielas dat govvidii nu bures sámi álbmoga dili, ahte vaikko mii leat unnitlogus, mii leat minoritehtan ja eamiálbmogin, jus mii ovttasbargat, de sáhttit ovttas leat fámolaččat, čilge sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
32 jienain čieža jiena vuostá válljejuvvui guovdageaidnolaš Keskitalo goalmmát geardde sámediggepresideantan.
Son lea ilus, muhto seammás duhtameahtton go Ráđđehusa stáhtabušeahttaárvalusas juollu nu unnán ruhta sámi doaimmaide.
– Mun jáhkán máŋgasat nugo mun leat beahtahallan go daid stuorra sámi huksenáššiide eai oru leamen juolludemit dán stáhtabušeahtas, namalassii Saemien Sijte, maiddái sámi joatkkaskuvla ja Beaivváš sámi teáhtera oktasašvistái.
Sápmelaš girječálli
Pedar Jalvi/ Lemetaš-Biehtár (1888–1916) lei Suoma bealde vuosttaš sámegielgirječálli. Son riegádii Ohcejoga gielddas Deanuleagis Badje-Jalvvis. Su suomagiel namma lei Piera Klemetinpoika Helander, ja sámenamma Lemetaš-Biehtár.
23-jahkásažžan son beasai Jyväskylä oahpaheaddjiskuvlii. Doppe son oahpásmuvai suopmelaččaid jurdagiidda iežaset kultuvrra ja giela ovddideami hárrái.
Dan áigge ledje maid jurdagat oažžut Suoma iešriikan. Dát dagahiige ahte Lemetaš-Biehtár čálligođii čállosiid sápmelaččaid eallimis ja árbevieruin.
Dađistaga Pedar Jalvi čálligođii maiddái sámegillii, go son dovddai ahte čiekŋaleamos jurdagiid sáhtii ovdanbuktit dušše eatnigillii. Dát čállosat ilbmege girjin 1915:s, ja dalle lei son juo gohčodišgoahtán iežas Pedar Jalvin. Gáldu:
Muohtačalmmit
Sattáhala áimmuid čađa
hiljit gahččet muohtačalmmit
gahččet geđggiid, skirriid ala,
vielgadin dat gokčet eatnan.
Vaikko dain lea gorut smávis,
miljonat go oktii bohtet,
divvet rokkit, leagit, muorra-
bohtožiidda ihtá skálvi
geđggiid duohkái čoggo časttas.
Giđđabeaivváš muođuid ovddas
suddet smávva muohtačalmmit
šelges čáhcegoaikkanassan.
Goaikkanasas čoggojit dat
ájan, deatnun, jávrin, mearran
– stuoris dalle lea daid fápmu.