Hopp til innhold

Ovttasbargoguoimmit vižže inspirašuvnna boares divttas

Ođđa sámediggeráđi ovttasbargojulggaštus lea ožžon nama «Muohtačalmmit-julggaštus». Duogážin nammii lea Pedar Jalvvi 102 jagi boares dikta.

Aili Keskitalo utnevnte umiddelbart sitt sametingsråd.

GEAHČA VIDEO: Dás sáhtát oaidnit go Aili Keskitalo válljejuvvo sámediggepresideantan ja mo son giitala luohttámušas. Dás son lohká maid Pedar Jalvvi divtta «Muohtačalmmit».

– Dat heivii nu vuohkkasit dasa maid dasa maid mii háliideimmet dadjat álggahanjulggaštusa oktavuođas. Min mielas dat govvidii nu bures sámi álbmoga dili, ahte vaikko mii leat unnitlogus, mii leat minoritehtan ja eamiálbmogin, jus mii ovttasbargat, de sáhttit ovttas leat fámolaččat, čilge sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

32 jienain čieža jiena vuostá válljejuvvui guovdageaidnolaš Keskitalo goalmmát geardde sámediggepresideantan.

Sametingsrådet, sámediggeráđđi

OĐĐA SÁMEDIGGERÁĐĐI: Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR), Berit Marie Eira (Johttisápmelaččaid lista), Aili Keskitalo (NSR), Silje Karine Muotka (NSR) ja Henrik Olsen (NSR).

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son lea ilus, muhto seammás duhtameahtton go Ráđđehusa stáhtabušeahttaárvalusas juollu nu unnán ruhta sámi doaimmaide.

– Mun jáhkán máŋgasat nugo mun leat beahtahallan go daid stuorra sámi huksenáššiide eai oru leamen juolludemit dán stáhtabušeahtas, namalassii Saemien Sijte, maiddái sámi joatkkaskuvla ja Beaivváš sámi teáhtera oktasašvistái.

Sápmelaš girječálli

Pedar Jalvi/ Lemetaš-Biehtár (1888–1916) lei Suoma bealde vuosttaš sámegielgirječálli. Son riegádii Ohcejoga gielddas Deanuleagis Badje-Jalvvis. Su suomagiel namma lei Piera Klemetinpoika Helander, ja sámenamma Lemetaš-Biehtár.

23-jahkásažžan son beasai Jyväskylä oahpaheaddjiskuvlii. Doppe son oahpásmuvai suopmelaččaid jurdagiidda iežaset kultuvrra ja giela ovddideami hárrái.

Dan áigge ledje maid jurdagat oažžut Suoma iešriikan. Dát dagahiige ahte Lemetaš-Biehtár čálligođii čállosiid sápmelaččaid eallimis ja árbevieruin.

Dađistaga Pedar Jalvi čálligođii maiddái sámegillii, go son dovddai ahte čiekŋaleamos jurdagiid sáhtii ovdanbuktit dušše eatnigillii. Dát čállosat ilbmege girjin 1915:s, ja dalle lei son juo gohčodišgoahtán iežas Pedar Jalvin. Gáldu: davvi.no

Muohtačalmmit

Sattáhala áimmuid čađa
hiljit gahččet muohtačalmmit
gahččet geđggiid, skirriid ala,
vielgadin dat gokčet eatnan.

Vaikko dain lea gorut smávis,
miljonat go oktii bohtet,
divvet rokkit, leagit, muorra-
bohtožiidda ihtá skálvi
geđggiid duohkái čoggo časttas.

Giđđabeaivváš muođuid ovddas
suddet smávva muohtačalmmit
šelges čáhcegoaikkanassan.
Goaikkanasas čoggojit dat
ájan, deatnun, jávrin, mearran
– stuoris dalle lea daid fápmu.

Korte nyheter

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid álbmotmeahccis

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.


    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahcis njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    - Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.

  • Trekker drikkevanns-protest

    De planlagte vindturbinene som kunne true drikkevannet i Berlevåg, skal flyttes.

    Det har Varanger Kraft Hydrogen besluttet.

    I fjor sa Mattilsynet nei til å utvide vindkraftanlegget på Raggovidda. Grunnen var at et eventuelt utslipp av kjemikalier ville havne i drikkevannet.

    Men en flytting av fire turbiner var alt som skulle til. Nå har Mattilsynet trukket tilbake sin innsigelse.