Kvartsafabrihkka The Quarts Corp Ájluovtan Divtasvuonan la akta 13 instánsajs ma 50 millijåvnå EUas åhtsi lagábuv pegmatihtav Divtasvuonan guoradalátjit.
Ulmme dájna la ådå åhtsamnevvagijt gæhttalijt, subtsas professor Axel Bern Müller NRKaj.
Pegmatihtta la smieras bákte dagu kvarttsa, spatta ja nav, ja Müller subtsas Divtasvuona pegmatihtta l ållu sierralágásj, ja dan diehti sihti dav lagábuv guoradallat.
Jus rudá juolluduvvi, de la nieljejahkásasj prosjækta boahtte jage rájes jådon.
Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat
Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.
Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.
– Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.
– Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.
Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.
Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.
– Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.