Hopp til innhold

-Háliida sierra sámeministara

Livččii áigi ráđđehusas fitnet sierra sámeministara, lohká NSR jođiheaddji.

Aili Keskitalo
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji Aili Keskitalo, sávvá ráđđehusa nammadit sámeáššiid stáhtačálli gii dovdá bures sámepolitihka.


-Buot stuorámus sávaldat gal livččii fitnet sierra sámeáššiid-ministara, lohká Keskitalo.

Sálloša go Valle šaddai heaitit

Keskitalo háliida muitalit, maid jurddaša Sámeministar Rigmor Aasrud mearrádusas bidjat Stáhtačálli Raimo Valle eret virggisdis.

- Álggos ferten gal vuos dadjat, ahte mun duođaid šállošan, go Raimo Valle šattai guođđit virggis, sus lea govda máhttu sámi servodagas. Jáhkkán, ahte mii boahtit váillahit su dien posišuvnnas, vaikko mun leange várra muhtumin maid moaitán su ja dan politihkka maid Bargiidbellodat lea fievrredan.

Loga maid: - Ii álgán stáhtačállin

- Loktet sámepolitihkka ođđa dássái

NSR njunuš ja parlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo háliidivčče gal baicce sierra sámeministara.

Rigmor Aasrud

Sáme áššiid ministar Rigmor Aasrud.

Foto: Aslak Ilkka Niittyvuopio / NRK

- Go son gullá dien, ahte sámeministtar lohká iežas háliidit ođasmahttima ja dan dihte áigu virgádit ođđa olbmo stáhtačállin. Muhto son gal rávvešii ministara, jus son duođaid háliida ođasmahttit ja loktet sámepolitihkka, de iibat dál livčče áigi fas gieđahallat dan ovddeš árvalusa, ahte ásahit sierra sámeministtar báikki ráđđehussii.

Keskitalo mielde dát olmmoš čuvošii áššiid ovdáneami gitta ráđđehusbeavddi lusa. Dálá ráđđehusas lea maid eará ministarat, geain ii leat iežas departemeanttat. Diekkár doaibma loktešii duođaid sámeáššiid ođđa dássái.

GULDAL:

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Dien logu mielde rehkenastet eiseválddit boanddaide dietnasa. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.