Hopp til innhold

-Háliida sierra sámeministara

Livččii áigi ráđđehusas fitnet sierra sámeministara, lohká NSR jođiheaddji.

Aili Keskitalo
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji Aili Keskitalo, sávvá ráđđehusa nammadit sámeáššiid stáhtačálli gii dovdá bures sámepolitihka.


-Buot stuorámus sávaldat gal livččii fitnet sierra sámeáššiid-ministara, lohká Keskitalo.

Sálloša go Valle šaddai heaitit

Keskitalo háliida muitalit, maid jurddaša Sámeministar Rigmor Aasrud mearrádusas bidjat Stáhtačálli Raimo Valle eret virggisdis.

- Álggos ferten gal vuos dadjat, ahte mun duođaid šállošan, go Raimo Valle šattai guođđit virggis, sus lea govda máhttu sámi servodagas. Jáhkkán, ahte mii boahtit váillahit su dien posišuvnnas, vaikko mun leange várra muhtumin maid moaitán su ja dan politihkka maid Bargiidbellodat lea fievrredan.

Loga maid: - Ii álgán stáhtačállin

- Loktet sámepolitihkka ođđa dássái

NSR njunuš ja parlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo háliidivčče gal baicce sierra sámeministara.

Rigmor Aasrud

Sáme áššiid ministar Rigmor Aasrud.

Foto: Aslak Ilkka Niittyvuopio / NRK

- Go son gullá dien, ahte sámeministtar lohká iežas háliidit ođasmahttima ja dan dihte áigu virgádit ođđa olbmo stáhtačállin. Muhto son gal rávvešii ministara, jus son duođaid háliida ođasmahttit ja loktet sámepolitihkka, de iibat dál livčče áigi fas gieđahallat dan ovddeš árvalusa, ahte ásahit sierra sámeministtar báikki ráđđehussii.

Keskitalo mielde dát olmmoš čuvošii áššiid ovdáneami gitta ráđđehusbeavddi lusa. Dálá ráđđehusas lea maid eará ministarat, geain ii leat iežas departemeanttat. Diekkár doaibma loktešii duođaid sámeáššiid ođđa dássái.

GULDAL:

Korte nyheter

  • Aalkoealmetjh Amerikasne klijmakompensasjovne åadtjoeh

    Les på norsk: Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon.

    Aalkoealmetjh Washingtonsne, Amerikasne, 52 millijovnh kråvnah prosjektide åadtjoeh, mij edtja dejtie dåarjodh mah haestemh klæjmajorkestimmeste åadtjoeh. Aaj dejtie mah haestemh åadtjoeh gosse mearoe jïllebe sjædta.

    Beetnegh klæjmanjoelkedasseste båata, mij darjoeh voenges sïelth goh jïjnje klæjmagaassh luejhtieh tjuerieh sïebredahke kompenseeredh. Medtie gaajhke aalkoealmetjedåehkieh beetnegh åadtjoeh, Sameradion tjaala.

    Quinault Nation Stillehavskysten lïhke 13 millijovnh kråvnah åadtjoeh, dah maehtieh nuhtjedh gosse tjuerieh sijjen göökte sjieltieh bæjjese juhtedh, gosse mearoe jillebe båata.

  • Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon

    Amerikanske urfolk i delstaten Washington får 52 millioner dollar til prosjekter, som støtter dem som påvirkes av klimaforandringer og stigende havsnivåer.

    Pengene kommer fra en klimalov som sørger for at lokale foretak med store utslipp kompenserer samfunnet. Nesten alle stammene i Washington får en del av pengene, rapporterer Sameradion.

    Quinault Nation ved Stillahavskysten får 13 millioner dollar som skal hjelpe dem å flytte de to byene sine lengre opp, når havet stiger.

  • Suomabealde Deanu besset luosa bivdit, Norggas ges eai oaččo

    Dál lea njealját jáhki go Deatnu giddejuvvo luossabivdui, dainna ákkain ahte luossanálli ain lea menddo unni.

    Dattetge leat 15 searvvi dál ožžon spiehkastatlobi luosa bivdit – muhto dušše Suomabeale Deanučázádaga.

    Norgga bealde lea okta organisašuvdna ohcan lobi, muhto dat hilgojuvvui.

    – Deanus ii vurdojuvvo ávkkástallanvejolašvuohta atlántalaš luosas 2024:s, čállá Birasdirektoráhtta biehttalanreivves.

    Dat lea Nasjonal Villakssenter Tana – Joddu mii lea ohcan bivdolobi, ja ohcamušas čuožžu ahte áiggošedje doaimmahit guolástanoahpahusa mánáide ja nuoraide Deanus ja Kárášjogas.

    – Vuot ožžot suopmelaččat bivdit ja dat lea heahpat Norgga eiseválddiide, oaivvilda Benn Larsen, gii lea stivralahttu Deanučázádaga Guolástanhálddahusas (DG).

    Deanusoahpamušas čuožžu ahte Norggas ja Suomas galget leat oktasaš bivdonjuolggadusat Deanučázádaga rádjeeanoguovllus.

    Dan oaivvilda Dálkkádat- ja birasdepartemeanta (DBD) ahte sis leat.

    Departemeanta čilge ahte spiehkastatlobit mat leat addojuvvon Suoma bealde gustojit oalgejogaide, eai ge váldojohkii gokko lea rádji. Danne lea Suopma mii mearrida lea go lobálaš dáid jogain bivdit vai ii.

    – Nappo ii leat nu ahte Suoma bealde organisašuvnnat ožžot lobi bivdit rádjaeanu alde ja organisašuvnnat Norggas eai oaččo seamma eavttuid vuođul, čállá departemeanta e-poasttas NRK:i.

    Hege Persen, ráđđeaddi Joddu-guovddážis lohká sii leat behtohallan go eai ožžon spiehkastatlobi.

    Son muitala ahte sii leat Birasdirektoráhtas jearahan mii ferte sajis vai ožžot spiehkastatlobi, liikká eai ožžon lobi luosa bivdit.

    – Dál lea bivdoáigi jo fargga nohkan, muhto doaivvun ahte beassat váldit mánáid mielde luossabivdui boahtte jagi, lohká Persen.

    Fiskefellen i Tana elven

    Finlenderne får fiske laks på sin side av Tanavassdraget, mens det på norsk side er forbudt

    Miljødirektoratet har avslått en søknad om laksefiske og sier det ikke er nok laks i Tana. Styremedlem i Tanavassdragets Fiskeforvaltning raser mot myndighetene.