Fylkkamánni gáibida čovdosa

Stáhta Geaidnodoaimmahat ja Ruovdemáđiidoaimmahat eai nagot soahpat geat galget máksit áidehuksema mii eastadivččii bohccuid vuddjoimis jámas togaide Nordlándda ruovemáđiijas.

Hill-Marta Solberg

Fylkkamánni Hill Martha Solberg gáibida departemeantas veahki čielggadit gii galgá máksit áidehuksengoluid.

Foto: Gerd Elise Martinsen / NRK

Nordlándda fylkkamánni, Hill Martha Solberg, lea johtalusdepartementii čállán reivve ovddasvástádusjuogu birra gaskal ruovdemáđiidoaimmahaga ja geaidnodoaimmahaga dan oktavuođas go togat vudjet bohccuid ja gottiid jámas Sálatvuomi guovllus Nordlánddas.

Norgga Luonddudutkaninstituhtta (NINA) lea gárvvistan raporta, mas boahtá ovdan ahte dán guovllus leat 1991 gitta 2014 rádjai badjel 6-dufát bohcco vuddjon jámas togaide. Ruovdemáđiidoaimmahat lea meroštallan ahte áidehuksen gártá máksit sullii 6-7 miljovnna ruvnno, ja ásahusat nákkáhallet gaskaneaset gii galgá dáid áidehuksengoluid máksit.

6 kilomehtera guhkes áidi

Lassin dása galgá stáhta geaidnodoaimmahat lagamus áiggis divodišgoahtit E6 luotta dien báikkis, ja leat dan oktavuođas cealkán ahte ii leat áhpu hukset áiddi dien báikái, danin go áigi duvdá bohccuid áidegeahčái ruovdemáđija nala gos vuddjojit jámas. Bargojoavku mii lea bargan dáinna áššiin lea evttohan hukset 6 gilomehtera guhkes áiddi gaskal Luonosvákki togastašuvnna ja Giebbnevárddo (Giebbnenjunnje).

Fylkkamánni bivdá ahte departemeanta oaččuha ovttamielalašvuođa stáhta geaidno- ja ruovdemáđiidoaimmahagaid gaskkas. Reivves son čujuha ahte áidi ferte huksejuvvot ovdalgo E6 luotta divodanbarggut álggahuvvojit.

Gáibidan vástádusa

Johtalusdepartemeanta gáibidii reivves ahte stáhta geaidnodoaimmahat ja ruovdemáđiidoaimmahat ovdal golggotmánu 1.beaivvi galge vástidit leatgo soahpan movt juogadit 6-7 miljovnna sturrosaš áidehuksengoluid.

Nu guhká go ášši velá ii leat čielgan de leat guovllu boazoeaiggádat geat šaddet gillát. Sii gal gáibidit čovdosa farggamusat. Elliidsuodjalan organisašuvnna bealis dadjet ahte sii maid dál áigot bargat áššiin. Vuordimis čoavdašuvvo ášši vai boazoeaiggádat eai dárbbaš šat gillát go bohccot vuddjojit jámas togaide.