Hopp til innhold

- Ovdal Pippi ja Harry Potter

Lea dehálut sámegillii jorgalit Harry Potter ja eará dovddus mánáid ja nuoraid girjjiid, dan sadjái go nu olu ruđaid golahit áššebáhpiriid jorgaleapmái, oaivvilda bargiidbellodaga nubbinjođiheaddji.

Helga Pedersen. Nestleder i Arbeiderpartiet.

Nuoraide lea dehalaš beassat maid ng. máillmmigirjjálašvuođa beassat lohkat iežasit gillii.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Jos sámimánát eai beasa dáid nu gohčoduvvon máilmmegirjjálašvuođa klassihkáriid lohkat iežaset gillii, de lea váddásat oažžut sin geavahišgoahtit sámegiela beaivválaččat.

- Jus son galggašii oaččut iežas nieiddažiid lohkat sámegiel girjjiid, de galgaba soai beassat lohkat daid gelddoleamos ja somámus muitalusaid sámegillii, muđui háliđeaba soai daid darogillii, dadjala Pedersen.

- Vásihan dán maid ieš

Son lea ieš juo vásihan, ahte su nieddašguovttos dáhtošeigga lohkat dovddus mánáidgirjjiid, mat gávdnojit dárogillii, dan sadjái go dálá mánáidgirjjiid sámegillii muitala Helga Pedersen.

Jos sámegillii jorgalivčče ovdamearkka dihte Astrid Lindgren girjjiid, nugo Pippi Langstrømpe ja eará dovddus mánáidgirjjiid, ja nuoraide ges omd. Harry potter girjjiid, de livčče doaivva eambbosiid movttiidahttit sámegiela hállat, jáhkká Pedersen.

Pippi Langstrømpe

Beaggán mánáidgirjjiid berrešii jorgalit sámegillii, dego dán muitalusa.

Son deattuha, ahte lea vejolaš ruhtađit sihke ođđa girjjiid sámimánáide, maid sámi girječallit čállet ja seammás maid jorgalit eanet mánáidgirjjiid, mat juo gávdnojit máilmmegirjjálašvuođas. Su mielas oaččošii sámigielddain roahkkadit unniđit áššebáhpáriid jorgaleami ja baicca geavahit ruđaid mánáidgirjjiid jorgaleapmái.

- Dan sadjái, go golahit ruđaid áššebáhpiriid jorgaleapmái duon ja dán gielddastivrii, livčče dehálut sámegillii jorgalit ee. Harry Potter ja eará dovddus mánáid ja nuoraid girjjiid, lohka Pedersen.

Pedersen áigu maid siskkáldasat bargat nu, ahte ráđđehus boahttevaš ruhtajuolludemiin vuoruha eanet sámimánáidgirjjálašvuođa.

Veahkkin seailluhit giela

Samlaget girjelágadusa jođiheaddji Ragnfrid Trohaug maid imašta, manne sámegillii eai leat jorgaluvvon eanet mánáidgirjjit. Sii almmuhit girjjiid ođđadárogillii ja oidnet, ahte jorgalemiid bokte ožžot eambbosiid lohkat girjjiid ođđadarogillii.

Ragnfrid Trohaug. Forlagsredatør, Samlaget.

Samlaget girjelágadusa jođiheaddji Ragnfrid Trohaug.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Trohaug lohká maid Færsulluin leat hui gozuid alde seailluhandihte iežasit giela. Doppe lohket giellabargit, ahte jos daid eanemus bivnnut mánáidgirjjiid máilmmes eai jorgal sin gillii, de mánát lohket girjjid dánska dahje eaŋgalasgillii.

Son jáhkka ahte unnitgielat nugo sámegiella sáhttet jávkat jos mánáide eai fállojuvvo máilbme buoremus mánáidgirjjit sin iezaset gillii.

- Dálá globaliserejuvvon máilmmes dihtet mánát ee. Harry Potter ja eará beaggán muitalusaid birra, ja de háliđit sii daid maid lohkat, guđe gillii dal ležžet, muitala Trohaug.

GULDAL:

Korte nyheter

  • Heaittihit davvisámegiel gáiddusoahpahusa

    Máttasámi máhttoguovddáš Aarbortes Nordlánddas heaitá addimis gáiddusoahppu davvisámegielagiidda.

    Máhttoguovddáš lea stáhtalaš, ja Oahpahusdirektoráhtta lea mearridan baicce bidjat eambbo deattu mátta- ja julevsámegiela oahpahussii, nu mo guovddáža bargogohččun lea, ja lea leamaš dan rájes go ásahuvvui 2017:is, dadjá Oahppodirektoráhtta ossodathoavda Hilde Austad.

    Dán leat váhnemat lossadit váldán, gulat Veaigesáddagis.

    Hilde Austad
    Foto: HANS VOLD HUSUM
  • Ruovttuguovlu divrras sámenieiddaide

    Báikkálaš historjá, bearaš ja ruovttuguovlu lea dehálaš sámeguovllu nieiddaide. Nu čájeha váras dutkamuš, man filosofiijamagisttar Helena Ristaniemi lea dáhkan. 12 nieidda Suoma sámeguovlluin serve dutkamuššii. Dutkamuš dárkkistuvvui Oulu universitehtas bearjadaga. Dan dieđiha Yle Sápmi.

    Ristaniemi dadjá ahte ruovttuguovlu lea divrras nieiddaide, ja sii dovdet bures guovllu historjjá. Sámenieiddat smihttetge, go válljejit oahppu, ahte beasašit ruovttuguovllustis eallit boahtteáiggis.

  • Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

    Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

    15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

    Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

    Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

    Les saken på norsk.