- Menddo olu fierbmebivdu

Dál leat jagi 2012 logut gárvánan norgga bealde. Jogas bivdon luosain 73 proseantta válde fierbmebivdit, váihke Deanus lei buorre luossajahki diibmá, de Vuollegeavgŋá luossabivdi Henry Henriksen mielas fierbmebivddu berrešii ráddjet vel eanet.

Báikkálaš stággobivdit ožžo fas 19 proseantta guliin ja turisttat fas 8 proseantta.

Diibmá biddjojuvvojedje johtui ođđa gáržžádusat luossabivdui. Earet eará fierbmebivdu ráddjejuvvui, dattege válde fierbmebivdit sullii 8 proseantta eanet guoli go jagis 2011.

• Loga: Sálašstatestihkka

Bivdet menddo olu

Henry Henriksen orru Vuollegeavgŋás Deanus ja son lea bivdán stákkuin luosa badjel 50 jagi. Hárjánan luossabivdi lea vuohttán guliid geahppánan maŋimuš logi jagis. Son oaivvilda, ahte joga bivdet firpmiin menddo garrasit.

- Go sullii 70 proseantta luosain goddo fierbmebivddus, de oaidná, man guvlui dat lea mannamin ja dat ii leat buorre, dadjá Henriksen.

Deanu čázádat lea áidna Norggas, gos ná olu bivdojuvvo firpmiiguin. Henriksenis lea čielga oaivil das, mo Deanu luossa berre gáddjojuvvot.

- Buot fierbmebivdu galgá váldot eret jogas, dadjá son.

Ovdal leat luossadutkit almmuhan fuolas Deanu čázádagas, dál muitala maid luossabivdi iežas meinnegiid.

Henriksen bivdá maid ieš firpmiin, go láigoha dán vuoigatvuođa vielljasis, son lea gearggus loahpat dás.

- Ii son sáhte beare iežas smiehttat, ferte jurddašit maid joga ja eará bivdiid.

Guollesálaš jagis 2012 lei stuorát go 2011, dalle guolli goddui sullii 37 tonna norgga bealde. Diibmá luossa goddui váile 50 tonna.

- Dát ii mearkkaš nu olu, diet lea dábálaš molsašumit jagis jahkái, lohká Henriksen.

Duđavas ráddjehusaide

Deanu čázádaga guolástanhálddahusa direktevra Hans Erik Varsi lea duđavaš diimmá bivdui.

- Sii leat rehkenastán, ahte sullii guhtta tonna luossa lea gáddjojuvvon daid doaimmain, main ráddjejedje luossabivddu.

Hálddahusas čilgejit fierbmebivddu lassánan oasi dainna, ahte báikkálaš stággobivdit godde unnit luosa ja turistabivdit ledje unnit mannán geasi.

- Lea dábálaš, ahte fierbmebivdit váldet badjel beali guliin, mat goddojuvvojit norgga bealde, muitala Varsi.

Ođđa ráđđadallamat

Deatnu lea oktasaš rádján Suomain, muhto riikkat eai leat vel ovttaoaivilis oktasaš bivdonjuolggadusain. Suoma bealde bivdu ii leat ráddjejuvvon jagi 1990 rájes, ráđđádallamat boatkanedje jagis 2001.

Dát joatkašuvve fas diibmá geassemánus. Ođđa njuolggadusat galggašedje boahtit fápmui 01.01.2015. Ráđđádallamiid jođiha birasdepartemeanta ja Suoma Eana – ja Meahccedoallodepartemeanta.

GULDAL: