Árabuš otne dieđihii Aili Keskitalo, ahte son guođđá sámediggepresideantaámmáha. Duogáš dasa leago Norgga Sámiid Riikkasearvi ii šat nagadan joksat eanetlogu Sámedikkis maŋŋágo gieskat botkejedje oktavuođa ovddeš ovttasbargoguimmiin Johan Mikkel Sarain.
- Ii ovddidan kultuvrra
- Dan gal in sáhte dadjat ahte son lea leamaš. Kulturáššit leat hávkan eará áššiid sisa. Ja kulturáššiid birra ii leat gullon dađi eanet. Dat sámediggeráđđi mii dássái lea doaibman ii leat gal lokten kulturáššiid mu mielas ii mange láhkái. Sven-Roald Nystø ja Ragnhild Nystad leigga ráhkadan buori vuođu dáiddašiehtadusain, muhto dán ii leat dála ráđđi nagadan čuovvolit. In sivahala dušše Aili Keskitalo, muhto olles ráđi, deattuha Persen.
- Vuorddekeahtes dáhpáhus
Synnøve Persen lohká ahte son ii lean eisege vuordán ahte otná dáhpáhus galggai šaddat boađusin guhkesáigge riidduide sámediggeráđis.
- Mun in lean gal vuordimin ahte dákkár čoavddus galggai boahtit dáidda áššiide, muhto go jo gearddi lea ieš nearridan nu dahkat, de muitala dat munnje ahte sus dál lea leamaš losses áigi diaibmat presideantavirggis. Das lea leamaš nu olu dakkár riiddut ovttatláhkái. Die lea várra dakkár mii čuohcá olbmui, nu ahte loahpalaččat fertet mearridit dainna juoga dahkat, lohká Persen.
- Suddu go nie gártá
- Dieđusge lea dien láhkái suddu, ahte olmmoš nie ferte bargat, muhto doppe sáhttet maid leat eará sivat mat eai goassige boađe ovdán almmolašvuhtii. Danne lea váttis dadjat ahte justa mii dat lea, muhto son almmatge lea mearridan guođđit virggis dál, muittuha Persen.
Mii lea dat maid muittát Aili Kestitalo guovtti jagis presideantan?
- Dat mii báhcá mu muitui lea dieđusge, ahte son lea čađaáigge viggan čilget manne áššit leat šaddan nuo ja ná. Dan šállošit. Viggan čilget oainnuidis, sámediggeráđi oainnuid ja loahpalaččat maid Sámedikki oainnuid. Nu ahte mu mielas lea sus oppaáigge leamaš dakkár dilli gos lea ferten čilget áššiid. Dat iešalddis muitala ahte doppe leat leamaš stuorra siskáldas váttisvuođat ja vuostálasvuođat, čilge Synnøve Persen.
