Koronadávdda - diedo julevsábmáj
Ájnas diedo koronadávda birra.
Snjuktjamáno 16. biejve båhtin ådå ráde dunji guhti la snuobas sjaddam. Gájka dåbddomerkaj hæhkka vuojŋŋamvuolsjes galggi sijdan årrot, tjállá Álmmukvarresvuoda instituhtta ådå ja ådåstuhtedum rádijn. Siján gudi li muhtem snuobas dåbddomerka jali li tjåddågijs bierriji aj sijdan årrot jánndurav jali dasik dåbddomerka gáhtu.
Snjuktjamáno 15. biejve ráddidus mierredij ådå njuolgadustjállagav man baktu dåhkki tsaggat ulmutjijt årromis giesseårudagájn ietjá suohkanin gå danna gånnå ietja årru. Dajnas de ulmutja lága baktu nággiduvvi sijddaj vuolgget jus la dárbbo.
Duodden li edna bájkálasj njuolgadusá ja mannogájbbádusá.
Varresvuodadirektoráhtta le mierredam moatte dåjmajt ma jåhtuj båhti duorastagá snjuktjamáno 12. biejves kl. 1800, hieredittjat Covid-19 njoammomis ja bærrájgåtsåtjit dárbulasj varresvuoda- ja huksodåjmajt.
Tjuovvusasj institusjåvnå stieggiduvvi:
- Mánájgárde
- Mánájskåvlå
- Nuorajskåvlå
- Joarkkaskåvlå
- Universitehta ja allaskåvlå
- Ietjá åhpadusinstitusjåvnå
Duodden de stieggiduvvi moadda ásadusá ja vidnudagá:
- Kulturásadusá
- Valástallamásadusá ja organiseridum valástallama sihke sinna ja ålggon
- Gájka guossodimvidnudagá, valla ij danna gånnå biebmov guossodi, dagu bårådimlanjá ja ietjá saje gånnå dåhkki látjet dilev váj guossij gaskan la binnemusát 1 mehtar. Biebmo e máhte guosoduvvat buffean. Guossodimæládus merkaj resturáŋŋa, bára, puba, ja ålggoiellem.
- Lásjmudallamguovdátja
- Vidnudagá ma fálli biesskediddjedievnastusájt, lijkkesujtov, massásjav, rubmesárggomav, piercing, ja dakkára
- Vuojádagá, bádalánda ja dakkára
Varresvuodabargge gudi barggi skihpasij boarkoduvvi ålggorijkajda mannat. Boarkka gåbttjå manojt sihke bargo ja priváhta aktijvuodan. Mærrádus vihpá snjuktjamáno 12. biejves ja båddåsattjat ålles vuoratjismánov 2020.
- Aktisasjfievrro bisoduvvá. Sivvan la gå ulmutja ájnas sebrudagájdåjmaj galggi bessat bargguj ja máhttsá ja ij lahkanit nubbe nuppev.
- Varresvuodadirektoráhta vájnnodi ulmutja e galga guossidit institusjåvnåjt gånnå li várnnahis juohkusa (vuorrasa, psykiatrijja, giddagisá, jnv.)
Manoj hárráj tjuovvusasj vájnnoduvvá:
- Sisrijkalasj fievrro galggá mannat gåk dábálattjat.
- Varresvuodadirektoráhtta bádtjij sierraláhkáj garvvet asstoájgemanojt.
- Ij bargguj jali skåvllåj vuolgget, garvvet manojt ma ælla ållu dárbulattja (sihke sisrijkalattjat ja ålggorijkalattjat), Jus máhttelis garvvet almulasj fievrojt, garvvet ietjá sajijt gånnå la nuppij báldan, ij nuppijt duohttat.
- Gájka gudi båhti manos ietján gå Svierigis ja Suomas, galggi karantiednaj, vájku sijájn li skihpudagá dåbddomerka jali ij. Guosská mánojda guovvamános 27. biejves.
- Mano Suomas ja Svierigis sjaddi dijstagá rájes gåbtjåduvvat karantiednanjuolgadusájs.
Gárvvásnammadus adni tjuovvusasj 15 dåjma lájttálissan sebrudahkaj:
- Jådedibme ja hiehtejådedibme
- Várjjodievnno
- Láhka ja láhkagullogisvuohta
- Varresvuohta ja sujtto
- Gádjomdievnastus
- IKT-oaggásvuohta sivijla suorgen
- Luonndo ja birás
- Biergasoaggásvuohta
- Tjáhtje ja gålgidahka
- Rudálasj dievnastusá
- Fábmobierggasa
- Elektråvnålasj guládallamdievnastusá
- Fievrro
- Dievnastusá satelihta baktu
- Apotehka
Lågå ienebuv Varresvuodadirektoráhta næhttabielijn.
Dá li skihpudagá dåbddomerka
Vuostasj biejve de ienemus dåbddi báhkkan buolli. Diehkko soajttá báktji, vájba, hæhkkat goalo, ja dajnaskuvá. Gájkkásattjat illa vieddje ja slåtjos. Ienemusoasse væddjáji guhtta jali gietjav biejve birán.
Vuostasj biejve gå skihppá de le dábálasj oajvveluottudagájn, gåjkkegåssusij ja njunnje gålggå. Maŋenagi, jus værrán, de soajttáj sjaddá slijvvegåssusa ja slijvev majt gåså l soajttá varran.
Dan maŋŋela de dahppaluvá ja/jali mielgas báktjana. Hæhkkat giehpesvihke jali dahpaldahka mij gájbbet oksygenviehkev soajttá værámus dilijn sjaddat. Dåbddomerka ihti dábálamos vidát skihpabiejve birán.
Muhttijn le koronadávdda dahkam månemvigev. Dåbddomerka li álu gåttjåda, juolge båhtånij ja aj tjalmij vuolen, garra varradæddo ja/jali vájbbasa ja sjiebtjesvuoda.
Li gus dujna gatjálvisá varresvuoda oajválattjajda?
Diehtolinja koronadávda birra jåvsåduvvá dán telefåvnå baktu: 815 55 015
Sij gudi jáhkki dávdas lij dæhppum, galggi stuovesdåktårij jali váktadåktårij riŋŋgut: 116 117.
Ájnas la galla juhte ulmutja gudi jáhkki dávdas lij dæhppum e vuolge dåktåra lusi, jali váktadåktårij, valla sijdan årru ja guládalli telefåvnå baktu.
Ådåstuhtedum diedo Varresvuodainstituhtas dán sválldasin gávna.
Dáv bierri diehtet
Vuostasj virusskihppe Vuonarijkan duodastuváj guovvamánno 26. biejve.
Vuona oajválattja lij åttjudam vædtsagijt vaj skihppijt jåhtelit duodasti, ja lij aj rádjam njuolgadusájt varresvuoda oassálasstijda rijka miehtáj. Divna vuona girddemsalljo ja suohkandåktåroajve lij aj oadtjum girjev bagádusáj.
Gájka rijka varrabáŋka li mierredam niellja vahko karantiednaj biedjat divna varravaddijt gudi li manádam guovlojda gånnå koronadávdda l oabllomin.
Oslo varrabáŋkan la hálvva garrasabbo, gånnå gájka gudi lij æjvvalam soabmásij gudi li årrum guovlojn gånnå koronadávdda l oabllomin, biejaduvvi aj karantiednaj.
Snjuktjamáno 14. biejves 2020 biehttu Ålggorijkkadepartemænnta vuonarijkagijt mannamis dájda rijkajda jus ij la åbbå dárbbo dan diehti gå koronadávdda la oabllum riek ednagav dájn guovlojn.
Varresvuodadirektoráhtta ja Almulasjvarresvuodainstituhtta gåhttju divna barggijt varresvuoda- ja sujttosuorgen gudi lij årrum guovlojn gånnå koronavirus la oabllum, galggi sijdan bargos liehket 14 biejve dallutjis gå lij sijddaj jåvsådam. Lågå ienebuv dán birra dánna.
Mij la koronadávdda?
Koronadávdda SARS-CoV-2 (gåhtjoduvvam aj coronavirus jali 2019-ncov) la dávddasládja mij gåhtjoduvvam massta l muodugasj gå mikroskopan vuojná. Da li jårbuga ja tjuokkunij gåbtjåduvvam ja dajnas la kråvnå muoduk.
Koronadávdda såjtij doalvvot vuojŋŋamvuolssjájda. Muhtema li jábbmelattja ja ietjá ælla.
Dávdda l gåhtjos RNA-virus. Dat merkaj genmateriálan li RNA farra gå DNA, ja dajnas de dávdda jåhtelit dæhppu ja mutasjåvnå álu gávnnuji. Snjuktjamánno 5. biejve diehtusin dagáduváj koronadávdda l åvddånam guokta slájajda. Vuodo virus, gåhtjoduvvam S-sládja ij la nav alvos skihpudahka. Nubbe, gåhtjoduvvam L-sládja la nierbak ja jåhtelit dæhppu. Dálla le S-sládja mij la oabllomin ja nierbak sládja le binneduvvam juo ådåjakmáno rájes.
Dutke li barggamin gæhttjalime duon dán vaksijnaj, valla edna barggo la vil.
Man várálasj la dávdda?
Målsudahkes. Soabmásijn li slájves dåbddomerka, madi iehtjáda li duodas skihppám ja jábmám.
Dæhppoduvvam ulmutja báhkkan buolli, gåssi ja dahppaluvvi. Alvos dilijn såjtij sjaddat giehpesvuolssje, hæhkka giehpesvihke ja månemvihke.
Antibiotika ij bårå virusav, ja dábálasj influensadálkkasa ij ga bårå. Dæhppoduvvam ulmutja gudi skihppijviessuj rájaduvvi oadtju veskav ja viehkev orgánajda. Ietján de hæhttu rumáj iesj dávdajn rahtjat.
Lågo ulmutjijs gudi jábmi dæhppoduvvamis bissu vuollen, Værálda varresvuodaorganisasjåvnå milta. Ålos gudi jábmin lidjin vuorrasa jali rasjes ulmutja.
Man ruvva dæhppu dávdda?
Virus dæhppu nubbe nuppes guojkaj baktu, dagu gåså ja gasne baktu. Dæhppu aj uksarabástagáj ja ietjá nadáj baktu.
Ienemusoasse li dávddaj njoammum Kinan jali ulmutjijs gudi li Kinan årrum.
Dutke milta littji dávk almma lågo dæhppoduvvam ulmutjijs stuoráp gå mij la registreriduvvam.
Dávdda dæhppu dagu snuobas ja influensa, gålmmå láhkáj:
1. Ilme baktu gå skihppe gassná jali gåsså váj virus vuojŋaduvvá jali boahtá ulmutjij tjalme, njunje jali njálme snjártjáj næjkka boahtá.
2. Gå skihppe la virusav oadtjum giedajda ja nuppijt duohtas.
3. Gå virus boahtá gálvoj nali juogu de gasne/gåså baktu jali gå skihppe jali iehtjádijn li virus giedajn gálvojt duohtadij majt nuppe vas duohtti.
Gåktu dav hieredit?
Vuonarijka varresvuoda oajválattja lij gárvedam nav ålos gå 25% viesádijs dæhppoduvvi. Dåjmajt majt árvvaladdi le binnedit almulasj fievrojt, sirddet varresvuoda barggijt ja stieggit skåvlåjt ja mánájgárdijt.
Kina oajválattja li jirbbahibmáj biedjam ålles Wuhan ja ráddná stádajt. Tjoahkkáj li dá moaddalågenan millijåvnå ulmutja.
Wuhanaj lij rájaduvvam vargga 1000 dåktårjuohkusa ietjá dáfojs rijkan, ja guokta ådå skihppijvieso li tsieggiduvvam.
Edna stáda Kinan li njuolgadusájt mierredam mij guosská mánojda, ja edna rijka li bærrájgæhttjagoahtám mannijt.
Muhtem girddevidnudagá li hæjttám girddet Kinaj.
Dutke soames rijkajs li barggagoahtám vaksijnaj, valla vilá le edna barggo vil.
Gåsstå dávdda boahtá?
Dávdda vuostak ielveduváj stádan Wuhan Kinan. Stádan li 11 millijåvnå viesáda ja la alás Shanghais.
Vuostasj várodusá dávdas ihtin javllamáno giehtjen, ja vuostasj gut jámij tjáleduváj ådåjakmáno 9. biejve. Vuostasj ulmutja gudi dæhppoduvvin Wuhanan lej dávk juo javllamáno guovddela.
Giehpesdávda Sars ja Mers jáhkkin dæhppun juhtusijs ja jáhkedahtte aj koronadávdda. E rat diede makkir juhtusis dávdda la dæhppum, valla jáhkedahtte li germaha, skoaddetsihtse, grevling, jali roahtto.
Moaddása dajs gudi skihppájin lidjin barggam jali årrum Wuhana merrabiebbmomárnánin gånnå sihke viesso ja njuovaduvvam juhtusijt vuobddi.
