Hopp til innhold

Viidnakaleandar

Vuordináigeráidu: Juovlamánu 5. beaivi

Vindruer på Langeli gård
Foto: Camilla Næss / NRK

Dán jagáš vuordináiggeráiddu lea Beate Heide buvttadan NRK Sámi ovddas.

Vuordináigeráidu: Juovlamánu 5. beaivi

Hugo dat lei, geas lei dakkár. In huomedan dan ovdal go moadde beaivvi ledje juo gollan juovlamánus. Viidnakaleandara. In mon dieđe govt son lei dan huobmán, ingen dieđe guhtes lei dan sutnje reiden. Ii dat mearkkašan ge nu holu.

Juohke beaivvi son oaččui viidnabohttala. Son bijai gova bohttalis internehttii ja čilgii makkár viidnemurjiin lei reidejuvvon, makkár riikkas ja guovllus viidni bođii, ja midjas lei dan guovllu viinnaid dovdomearkka. Dasa lassin sii geat čuvvo su besse gullat masa viidni hiebai. Muhtun beivviid vel čálii makkár mearkkašupmii otná dáhtonis lei, dege makkár katolihka bassiolbmo váras lei dat beaivi.

Beate Heide

Dán jagaš vuordináiggeráiddu lea Beate Heide buvttadan.

Foto: Privat

Mon vevden ollásit Hugo kaleandarii. Lei kulturhistorjjálaš árdna, ja uksa amas máilbmái. Beare bohttalat iešalddis ledje dávvirat, ja nammagilkorat ledje dego dáiddabinnažat.

Mon liikon viidnái, muhto lassin dasa ahte huobmán jugo viidna lea buorre, de in leat holu jurdilan man unnán dieđan viinnaid birra. Nu lea visot diŋggaiguin masa mis ii leat leamaš ástu, mokta dege miella čiekŋudahttit; mii bissut diehtemeahttumin. Mu diehtemeahttunvuohta dál čuovggai iežan vuoste ja dovddastin iežan čuvgehusagehtte dan jelgii. Hugo máhttu, čielga muitalanillu, ja hállu viinna bidjat stuorit kulturhistorjjálaš govvii, lei gelddolaš.

Dovden ahte munnje bođii hállu Hugoin viinna jugašit, dan sivas vai muitalivččii munnje viinna birra. Mon jurddašišgohten ahte gean nu áŋggaštus ástoáigedoibmii lea hui geasuheaddji, ja boktá oahppanhálu nuppiid luhtte. Dien lei obba imáras jurdilit.