Veahkaválddálašvuohta váidon

Logut čájehit ahte Nuorta-Finnmárkkus leat unnánan veahkaválddálašvuohtaáššit.

Ellen Katrine Hætta

Ellen katrine Hætta

Foto: Nils Mehren / NRK

Logut čájehit ahte 2011:s lei sullii 325 veahkaválddálašvuohtaášši ja 45 roavvasat ášši Nuorta-Finnmárkkus, dát logut ledje 2014:s sullii 260 ja 30.

Politiijameašttir Ellen Katrine Hætta lohká ahte sii leat bargan hui ollu dákkár áššiiguin, ja ahte sii leat hirbmat duhtavaččat dainna go logut leat unnon.

– Mii leat geahččalan gávdnat buot áššiid, ja mii leat váldán buot áššiid duođalaččat. Dan mun jáhkán lea dahkan ahte olbmot leat fuomášan ahte veahkaválddálašvuohta gávdno, ja man duođalaš dat lea, muitala Hætta.

Duppalgeardde eanet Finnmárkkus

Vaikko eai leat nu olu dánlágan áššit, de leat Finnmárkkus dattetge beali eambbo go eará guovlluin. Manin nu lea, dasa lea váttis vástidit, muhto Hættas lea unna teoriijaš.

– Mun jáhkán ahte Finnmárkkus ii luohte álbmot nu bures eiseválddiide ja politiijaide, nu ahte jáhkán ahte das lea veahá historjjálaš sivva. Mun jáhkán dáid loguid unnot, ja boahtit de seammá dássái go eará guovllut, lohká Hætta.

Son muitala ahte 2-3 maŋimuš jagi leat sii bargan hirbmat ollu veahkaválddálašvuođain, ja sis leat leamašan máŋga prošeavtta doaimmas.

«Konsekvenser av kriminalitet» lea dakkár prošeakta, mas sii fuomášuhttet nuoraide mii sáhttá geavvat jus šaddá láhkarihkkun. Váikkuhussan sáhttá leat ahte eai oaččo visuma Amerihkái, eai soaitte oažžut bissoguoddinlobi, vuodjinkoartta jna.

Illustrasjonsbilde: vold.
Foto: Johannessen, Sara / SCANPIX

– Mun jáhkán das lea stuorra ávkki bargat dákkár čalmmustahttinbargu, lohká Hætta.

Unnán nuoraid kriminalitehta

– Mis leat hui unnán áššit, maiddá nuorat leat seahkanan. Mii leat bargan hui olu nuoraiguin, ovdamearkka dihte Čáhcesullos. Orru leamen ávki čalmmustahttit man duođalaš dat lea, go dat váikkuha olbmo dovdduide. Mun lean hui duhtavaš go mii leat nie buori bargu bargan, lohká Hætta.

Ovddit jagi lei stuorračoahkkin Deanus, gos nuorat čalmmustedje veahkaválddálašvuohta. Dasa lassin leat politiijat bargan olu gielddaiguin, skuvllaiguin ja váhnenjoavkkuiguin. Hætta muitala ahte sii galget joatkit dainna bargguin dán jagi maid.

Neahtas agibeaivái

Vaikko dal de eai leačča leamaš nu ollu áššit nuoraid hárrái, de dattetge muittuha Hætta ahte nuorat berrejit jurddašit maid almmuhit nehttii.

– Go don almmuhat juoidá nehttii de lea doppe agibeaivvi. Jus sáddet gova, de lea doppe agibeaivvi. Dat sáhttá váikkuhit du boahtteáigi, go dat varra almmuhuvvo dalle.
– Nuorat jurddašit várra «Na, maid dat dahká? It han dat daga maidige», muhto ii soaitte leat nu somá jus unohas govva almmuhuvvo golmma jagi geažes. Mii geahččalit fuomášuhttit makkár váttisvuođaid sáhttá nuoraid jurdilmeahttunvuohta dagahit sin ovdii goas nu boahtte áiggis, muitala Hætta.