Giđđa dahká olbmo rupmašiin olu, earret eará leat mii vuokŋáseappot čuvges áiggi. Ja dál de lea giđđa maiddái boahtán Sápmái.

Beaivváš váikkuha mearkkašahtti olu

Beaivváš ligge ja ijat leat maid čuvggodišgoahtán. Dasa gal eatnasat liikojit, erenomážit nissonolbmot.

Go giđđa lea dat áigodat goas nissonolbmuin badjána sihke mokta ja himut hirbmosit, dalle ealáskit dat gullon giđđahimut.

Romssa universitehta professor Aina Westerheim Ravna čilge ahte rumaš buvttadišgoahtá D-vitamiinna go beaivváš goardigoahtá.

– D-vitamiidna dagaha ahte testosterovdna ja dopamin molekyladássi rupmašis badjána.

Testosterovdna lea dievdoolbmo hormona, muhto nissonolbmuin lea maid, muhto hui unnán.

– Beaivváš ii váikkut dievdoolbmui nu olu go nissonolbmui, go dievdoolbmos juo lea dan mađe olu testosterovdna ovdalaččat, muhto nissonolbmuide gal lea mearkkašahtti.

Dáid muttuid lea mis "testosterovdna bajimuččas"

Leatgo dasto nissonolbmuin dáppe davvin garrasit giđđahimut go nissonolbmuin lulde? Dasa ii sáhte Aina vástidit, go ii dieđe leatgo dutkamušat dahkkon das.

– Muhto teorehtalaččat sáhttá leat nu, ahte midjiide, davviguovllu nissonolbmuide,váikkuha testosterovdna garraseappot, go mis bistá guhká sevdnjesáigi, ja dát lea dat áigi goas jođánit čuvggoda áigi. Dalle badjána mis d-vitamiidnadássi go beaivváš fas goardigoahtá.

Bistágo dát garra hipmodilli geasi miehtá?

– Juo, eat mii heaitte buvttadeames d-vitamiinna geasset. Muhto dáid muttuid rájes gitta geassemánu rádjai, de lea mis testosterovdnadássi alimusas.

Doaibmá antidepressiivan

Professor Aina Westerheim Ravna muitala ahte testosterovdna sáhttá doaibmat antidepressiivadálkkasin nissonolbmuide.

– Testosterovdnadássi mii mis lea dáid muttuid jagis, das lea dakkár váikkuhus ahte mis miella buorrána ja bissu dássedin, maiddái iešdovdu buorrána.

Dasa lassin buorida testosterovdna maid hipmodási, ja dat dieđusge sáhttá dahkat ahte seksuálalaš ovttastallan lassána.

– Mun jáhkán ahte davviguovlluid nissonolbmot dál dovdet iežaset hui movttegat ja roavggovuole doaimmaide leat dál hui miellasat.

Sáhttágo dadjat ahte testoterovdna ja dopamiidna leat dat mat dárbbašuvvojit nannet seksuálaeallima?

– Juo, sáhttá leat nu. Dopamiidnamolekyla lea dakkár mii movttiidahttá ja dat dagaha ahte dovddat iežas ráhkásnuvvan ja nie.

Ja dát ovttastupmi lea leamaš dehálaš olbmui vai buolvvat joatkašuvvet.

– Ovdamunnin leage go dát dagahit ahte seksuálalaš ovttastallanmiella badjána.

Máistta, šuhkoláda ja kakáo dahká min movttegin

Go geassi nohká ja beaivváš jávká, de jávkagohtet maid dát dovddut. Muhto lihkus gávdnojit eará váikkuhangaskaoamit. Aina lea dutkan juste dan movt bisuhit dopamiidna dási geavatkeahttá dálkasiid.

– Juovlagáhkuin lea juovlamáistagat, mat loktejit dopmaniidnadási.

Nu ahte jus rievdada juovlagáhku biebmobagadusa, de sáhttá erohusa dovdat. Muđui sáhttá maid šuhkoláda borrat.

– Erenoamážiid álgokakáobuktagis maid káfečalmmiin oažžu, leat ávdnasat mat badjánahttet dopamiidnadási. Nu ahte mun gal ávžžuhan oastit álgokakáo maid juhket juohke beaivve. Dat sáhttá addit buori movtta.

• Loga maid: «Spice» opp julen med kanel!