Hopp til innhold

Sámegiella oidno unnán neahtas

– Čále fal sámegillii, ráđđe nuorra gánda.

Helge Aslaksen Ravna
Foto: Tove Mette Jåma Wigdahl

Sámegiella lea giella mii oidno unnán sosiála mediain, ja nuorat válljejit čállit eará gielaide go neahtas čállet. Okta, geasa lea hirbmat dehálaš atnit sámegiela, lea Helge Aslaksen Ravna (21). Son čállá dávjá sámegillii sosiála mediain.

– Sámegiella čállojuvvo unnán neahtas, ja mun háliidan leat mielde rievdadeamen dan. Mun liikon áimmahuššat sámegiela. Dasa lassin háliidan dieđusge maiddái oahppat giela, ja dan dihtii geahččalan de geavahit giela nu dávjá go lea vejolaš, muitala Ravna.

Sutnje lea giella hirbmat dehálaš sámi kultuvrii, ja muitala ahte lea dehálaš čalmmustahttit giela.

– Lea dehálaš ahte dat nanosnuvvá. Mun jáhkán ahte neahtta lea buorre sadji gos dan bargat, lohká Ravna.

Eai leat hárjánan

Olusat su skihpáriin čállet sámegillii neahtas, muhto su mielas sáhtašedje eanebut bargat dan.

– Mun jáhkán ahte olbmot eai leat hárjánan oaidnit ja čállit sámegillii sosiála mediain. Mun jáhkán mii fertet ‘’váldit’’ neahta, ja čállit sámegillii dassážii go olbmot leat hárjánan dasa. Dalle jáhkán ahte eanebut geavahivčče giela.
– Sámegiella lea hui váttes giella, jáhkát go ahte olbmot ballet das ahte earát divodit sin čállosiid?
– Soaitá leat nu, go sámegiella lea hui váttis go ii loga dan juohke beaivve. Mun jáhkán ahte sámegielagat fertejit oahppat čállit gielaset, ja duostat čállit veahá boastut.

Ravna muitala ahte son sávvá ahte olus čállet sámegillii, ja áidna vástádus dasa ahte movttiidahttit čállit vel eanet lea ahte dat, geat háliidit nanosmuhttit sámegiela, čállet.

– Sáhtášii várra eanet giellakampánnjaid álggahit, muhto dat mii veahkeha eanemusat lea várra ahte olbmot čálligohtet, lohká.

Kampánnja

Ja son leage bargan ‘’Sámás muinna’’ kampánnjain, mainna sii leat geahččalan čalmmustahttit sámegiela. Sis lei maiddái blogga-prošeakta, nas Ravna bloggii sihke davvi -ja lullisámegillii, ja das oahpai olu. Kampánnja lea dál loahpahuvvon, muhto sus lea leamašan máŋga positiiva vásáhusa dan olis.

– Lean ožžon olu buori responssa dasa, vaikko lea leamašan veahá váttis čállit. Ádjána guhká čállit sámegillii, muhto dat ii daga maidige. Lea leamašan hirbmat buorre munnje ja mu gillii čállit blogga ja eará sosiála mediain, lohká.

Son lea maiddái hui giitevaš go eará olbmot čállet sámegillii neahtas, go das lea oahppan ollu.

– Lea olu álkit oahppat go sáhtán lohkat giela juohke beaivve, das oahpan máŋga ođđa sáni.
–Doaivvut go ahte olbmot čállet eanet sámegillii boahtteáiggis?
– Jo, dan gal doaivvun! Sámegiella lea váttes dilis juste dál, ja mun áiggun bargat dan maid mun sáhtán dainna mihtuin ahte olbmot čállet eanet sámegiella sosiála mediain, lohká Ravna.

Blogget go don dárogilli vaikko sáhtášit sámegillii dan dahkat? Dahje blogget go sámegillii? Cavgil midjiide ja muital manne! nufal@nrk.no dahje sosiála mediaid bokte.