Meahccemannannjuolggadusat beatnagiid várás

Eanaš olbmot muitet iežaset vuoidat amaset buollit, muhto eai buohkat smiehtas ahte beaivváš goardá maiddái ealliid, ja dat maid sáhttet buollit.

glade hunder

Illustrašuvdnagovva

Foto: Kristin Sola

Dat, geat čuvvot Norgga turistasearvvi meahccemannannjuolggadusaid, eai dáidde nu dávjá bártidit čuoiganmátkkis, muhto eai leat dušše guovttejuolggagat, geat fertejit leat várrogasat beassážiidáiggi meahcis. Don fertet váruhit beatnaga maid.

– Eanaš olbmot muitet iežaset vuoidat amaset buollit, muhto eai buohkat smiehtas ahte beaivváš goardá maiddái ealliid, ja dat maid sáhttet buollit. Muitte maid ahte it dušše don dárbbaš rivttes neavvuid go leat meahci vánddardeamen beassážiidáigge, beana maid dárbbaša.

– Čuovo min meahccemannannjuolggadusaid, dalle lea beatnagis maiddái buorre dilli, nu sihtá Biebmobearráigeahču elliidáimmahuššanossodaga jođiheaddji Torunn Knævelsrud.

Dá leatge Biebmobearráigeahču meahccemannannjuolggadusat beatnagiid várás:

1. Beatnagiin suddojit čalmmit

Beatnagiin maid sáhttet suddot čalmmit garra beaivvadahkan. Muhtun beanasorttat leat rašit go earát, earret eará dakkár beatnagat main leat čalmmit hui goikásat. Giđđabeaivváš lea hui garas, ja fertet váruhit beatnaga ja geahčastallat mo láhtte.

Jus čalmmit leat suddon, de golgagohtet ja ruvssodit. Beana čárvugoahtá de čalmmiid ja bahkke sevdnjes báikái.

2. Beana maid sáhttá buollit

Beana sáhttá maiddái garra beaivvádahkan buollit, erenoamážit njárbesguolggat beatnagat. Njunni, bealjit ja eará sajit gokko leat unnán pigmeanttat ja guolggat, bullet jođáneappot.

Go beana lea jo buollán, de ruvssoda dakko ja buollámat sáhttet maiddái skoavhlutge. Govčča beatnaga dahje jo vuoidda beatnaga vai ii buole.

3. Árrásuvvan juolgevuođut

Iskka juolgelábiid dávjá ja divššu daid jus lea dárbu. Guhkes beatnatseahkut sáhttet skilžut. Juolgevuoiddas sáhttá daid eastadit skilžumis ja dáidá leat vuogas oanidit dakko gokko seahkut leat guhkimusat, erenoamáš guhkesguolggat beatnagiin, ii fal gaccaid gaskkas gal.

Geahča bearrái maid ahte beatnagis leat bures dikšojuvvon gaccat. Guhkes gaccat luoddanaddet ja doddjojit ja dakkár gaccat sáhttet hilaštahttit ja raššudit julggiid.

Cokka suohkuid beatnagiid jus juolgevuođut leat rašit, suohkut sáhttet maid eastadit juolgevuođuid raššumis, muhto daidge ferte muitit rivttes láhkai geavahit vai eai skohpalastte.

4. Geavat heivehuvvon biergasiid

Leŋge ferte heivet beatnagii vai ii skohpalastte dahje eará láhkai unohastte. Muitte ahte beana ferte hárjánit ođđa biergasiidda.

5. Ále vuolgge guhkesmátkái jus beana ii leat hárjánan

Beatnagat maid váibet, nu ahte hárjehala fal beatnagiin ovdalgo vuolggát guhkit mátkái. Muitte ahte sabehat leat jođánat, nu ahte heivet iežat leavttu beatnagii.

Beatnagii lea lossat ruohttat luotkkomuohttagis, ain juo dalle go lea leŋgejuvvon ja geassá bulkora.

6. Váldde mielde dikšungaskaomiid

Válde mielde álgoheahtebiergasiid nu mo bandáša, suohkuid, juolgevuoidasa, «sportstape» ja hávvevuoidasa.

Gulaskutta áinnas šibitdoaktáriin ovdalgo go vuolggát guhkebuš mátkái. Soaitá du beana dárbbašit makkár nu dálkasa dahje leat eará dárbbut?

7. Šuvččagit maid sáhttá

Beana maid sáhttá šuvččagit ja muhtin sajit leat rašit go eará, nugo bealjit, juolgevuođut, seaibi ja maiddái bállut.

Šuvččagemiid ferte šibitdoavttir dikšut. Jus lea jo šuvččagan, ále fal vikka ruvvemiin ligget, dat sáhttá bilidit asi. Jus dus lea njárbesguolggat beana, dohppe de mielde juoga man alde beana sáhttá goarjadit.

8. Buolaš sáhttá dahkat ildásiid

Eai buot beatnatsorttat gierdda buollaša. Ále ane beatnaga buolašin olgun guhkit go dat gierdá.

Vielpát sáhttet galbmot jođáneappot go boarráset beatnagat, nu ahte fákte fal nuorra beatnagiid. Jus beana doarggista de soaitá leat galbmon dahje ballá.

9. Muitte váldit eanet borramuša beatnagii mielde

Beana dárbbaša borrat eambbo go lea ruohttan, ja buolašin dárbbaša vel eanet vai ii galbmo. Guhkebuš mátkkiin attestat dasa eambbo borrat, maiddái buoidi borramušas dahká buori.

Muitte maiddái váldit mielde čázi ja vel lihti masa leikestat čázi. Galbma muohta ii leat seamma buorre go čáhci.

10. Ále fal atte beatnagii šuhkoláda

Beatnagat eai gierdda teobromina, mii lea káfes, teajas, coca colas, kakáos ja eará šuhkoládabuktagiin. Go jo vel unna binna bánna šuhkoláda bihtášge sáhttá čuohcat vuoiŋŋahagaide, ja sáhttá vel mirkoluhttitge.

Nu ahte ále fal atte šuhkoláda, atte baicca dakkár njálgáid mat leat ráhkaduvvon beatnagiidda.