NRK Meny
Normal

Eai galle sápmelačča dakkár barggus

Son soaitá leat máilmmi áidna sámegielat dákkár barggus.

Risten Ánne Grønmo kantuvrras Romssas

Naprapáhtas Risten Ánne Grønmos lea kantuvrra Romssas.

Foto: Saia Stueng / NRK

Risten Anne Grønmo fárrii Ruŧŧii gos válddi naprapáhtaoahpu Naprapathøgskolanis, mii lea okta dain njealji naprapahtaskuvllas olles máilmmis(!).

Risten Ánne gearggai 4-jagi naprapáhtaoahpuin ođđajagimánus. Dál bargá son Romssas, gos sus lea kantuvra.

Itgo leat goassege gullan naprapáhta birra? Dalle it dáidde leat dat áidna.

Risten Ánne oahpai Stockholmma Naprapáhta allaskuvllas dikšut olbmuid, geain leat bákčasat dahje giksašuvvet dehkiiguin dahje láđđasiiguin.

Dikšu bákčasiid

Su bargobeaivi ii leat nu olus earálágan go manuellaterapevttas.

– Mii maid dikšut giehtavehkiin.

Maiddái bargá Risten Ánne manuellaterapevtan, dm. dikšu dehkiid ja lađđasiid. Son dikšu iešguđetlágan váttuid, nu movt oaive- ja čielgebákčasiid ja muđui maiddai čippiid, olggiid, lađđasiid ja dehkiid.

Risten Ánne dikšu sihke mánáid, rávis- ja vuorasolbmuid. Muhto lea dihto joavku mii dávjjimusat boahtá.

– Kantuvrabargit! Sis lea dávjá stiivon niski ja dainna giksašuvvet.

Muđui finadit su luhtte maid lášmmohallamin.

– Eatnasat geat bohtet naprapáhta lusa bártidit čielge- ja niskebákčasiiguin.

Risten Ánne Grønmo

Risten Ánne Grønmo soaitá leat máilmmi áidna sámegielat naprapáhta.

Foto: Saia Stueng / NRK

Fysioterapevta vai naprapáhta lusa?

Naprapáhtatfálaldat lea Davvi-Norggas lassánan maŋemuš jagiid. Sivvan manin olbmot válljejit naprapáhta lusa vuolgit, lea oanehis vuordináigi.

– Dávjá fertejit buohccit vuordit mánnoviissaid ovdalgo ožžot diimmu fysioterapevtta lusa. Naprapáhta lusa sáhtát muhtomin beassat seamma beaivvi go diimmu ozat.

Áidna sámegielat naprapáhta máilmmis?

Risten Ánne kantuvrras Romssas jorret sámegielagat maid, go son dat soaitá leat áidna sámegielat naprapáhta olles máilmmis!

– Munnje lea veaháš amas dahje váttis dikšut sámegillii, go in leat hárjánan sámegiela atnit barggadettiin. Muhto livččii hui somá dávjjit dan dahkat, vai juo hárjánan.

Son "doadjá" du láđđasiid

Naprapatiija lea manuella dikšunvuohki. Dat doaibmá dainna lágiin ahte Risten Ánne geavaha gieđaid ja iešguđetlágan teknihkaid go iská, čielggada ja dikšu bákčasiid ja váttuid.

Go Risten Ánne gávdná siva, de ges ruvve ja deaddá dehkiid ja mobilisere ("doadjit") lađđasiid.

– Mun in liiko "doadjit" sátnái, dat orru leamen máilmmi váralaš!

Risten Anne jáhkká olbmuid giksašuvvat čilggiin ja niskkiin go eai lihkat doarvái.

– Olus čohkkájit olles beaivvi go leat barggus, ja go ruoktot jovdet, de borret mállásiid ja fas čohkkedit.

Risten Ánne ávžžuha olbmuid álgit eanet lihkadit bisuhit iežaset dearvvasin.