Doaivu Deanu bissut buhtisin – Deanu čáhci galgá leat nu buhtis ahte galggat sáhttit juhkat dan. Dat lea mihttomearri riikkaidgaskasaš oktasaš prošeavttain, čilge Deanu ossodathoavda. Av Nils H Måsø
Suopma áiggošii «lohkagoahtit» man ollu luosat gorgŋot Detnui – Go eiseválddit viimmat háliidit diehtit duohtavuođa, de dat lea buorre. Muhto luossalohkamat livčče galgan dahkkojuvvot ovdal go čálle vuollái ođđa Deanosoahpamuša, oaivvilda luossabivdi Jávrri Juhán Niillas. Av Nils H Måsø
Suoma Sámediggi guoddala Deanosoahpamuša – Mun doaivvun ahte guoddaleapmi ii joavdda menddo maŋŋit Riektekansleriijai ja Riikkabeivviide, lohká sámediggeáirras Pentti Pieski. Av Nils H Måsø
Gáibidit miljovnnaid buhtadussan bivdogáržžidemiid ovddas – Suoma stáhta lea rievidan fierbmebivdiin vuoigatvuođaid almmá makkárge buhtadusa haga, oaivvilda Njuorggán luossabivdi Veikko Guttorm. Av Nils H Måsø
17 guollebiebman-rusttega váidon politiijaide – Viimmat lea muhtun guhte berošta das maid mii guolásteaddjiit álelassii leat čuozzuhan, nammalassii ahte luossabiebmanrusttegat bilidit bivdosajiid, vástida guolásteaddji Stein Mauseth. Av Nils H Måsø
Váidet luossašiehtadusa politiijaide Geassemánus Norgga-Suoma kommišuvdna árvalii Deanočázádahkii ođđa bivdonjuolggadusaid. Dát árvalus vealaha guovllu sápmelaččaid, oaivvildit njeallje guolástangotti Ohcejogas ja Ohcejoga gielda. Dál áigot váidit ášši politiijaide. Av Åse Pulk og Nils H Måsø
Vuosttaš luossa goddon Deanus Mannan duorastaga go bivdolohpi álggi Deanus, Finnmárkkus, darvvihii áŋgiris luossabivdi vuosttaš luosa. Av John Einar Jonsen Eira og Johs Kalvemo
Nuorasmuvvá go bivdui beassá Dan dadjá Deanu joga luossabivdi, Antti Niiles Länsman, gii ássá Geavgŋá vuolde Jalvvis. Lávvardaga lei son okta oagguin, dies Geavgŋás. Av Piera Balto
Norgga fierbmebivdit godde seammá olu luosa go Suoma turisttat Deatnu lea áitojuvvon luossajohkan, ja Suoma turisttat dat navdojit stuorámus sivalažžan. Av Dan Robert Larsen og Eilif Andreas Aslaksen