Hopp til innhold

Riidu sámi álbmotbeaivvi doallobileahtaid nalde Oslos

Cizáš sámi mánáidgárdi Oslos ii leat obage duhtavaš movt bileahtat sámi álbmotbeaivvi doaluide Oslos leat juhkkojuvvon. Sis eai leat doarvái bileahtat buot mánáide vai sii beasašivčče doaluide, dadjá sámi mánáidgárddi jođiheaddji.

Samenes nasjonaldag feires i Oslo.

Vuorkágovva: Sámiid álbmotbeaivvi doalut Oslos.

Foto: Tor Emil Schanche / NRK

Diimmá rájes lea Oslo gielda viiddidan sámi álbmotbeaivvi doaluid Norgga oaivegávpogis 150 sajiiguin, ja mearkkaša ahte dán jagi lea sadji 400 guossái.

– Buot mánát eai beasa searvat

– Dattetge eai beasa buot mánát searvat doaluide, dadjá sámi mánáidgárddi váhnenovddasteaddji, Mihkku Tostrup Østmo, ja gohčoda váilevaš gulahallama duogážin dasa go dákkár dilli dál lea čuožžilan Norgga oaivegávpogis.

Oslo gielda dat lágida iđitborramuša Oslo ráđđeviesus, gosa suohkan lea ráddjen sadji 400 guossái. Sierra doallolávdegoddi dat lea mearridan movt bileahtat dán jagi doaluide galget juhkkojuvvot.

Samisk barnehage Oslo

Vuorkágovva: Oslo sámi mánáidgárddi mánát.

Foto: Brita Åse Norlemann / NRK

Ožžo liigebileahtaid

Sámi mánáidgárddi jođiheaddji Máre Helander muitala ahte mánáidgárdi diibmá oaččui 40 bileahta, ja ožžo dan seamma dán jagige, vaikko dán jagi rájes dárbbašit maiddái mánát bileahta doaluide.

Helander muitala ahte mánáidgárddis leat 27 máná, ja dasa lassin guokte váhnema guđege mánnái ja velá bargit. Go ožžot dušše 40 bileahta, de dat mearkkaša ahte olu mánát eai oaččo váhnema mielde doaluide.

– Eai leat dieđihan ahte dárbbašit eanet

Ann Finbog

Doallolávdegotti miellahttu Ann Finbog

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Mánáidgárdi lea ožžon bileahtaid doaluide, ja sii šaddet ieža dan juogadit dan mielde mii sidjiide orru buot eanemus vuoiggalaš, dadjá doallolávdegotti miellahttu Ann Finbog.

Son jearrá manne mánáidgárdi ii leat juo čoahkkimis dieđihan ahte dárbbašit eanet bileahtaid. Kampen skuvla, gos Oslo sámegieloahpahus lágiduvvo, lei álggos ožžon 50 bileahta, ja go váide, de sii ožžo velá liige 25 bileahta, muitala doallolávdegotti miellahttu Ann Finbog.

Korte nyheter

  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi