Hopp til innhold

Leatgo olbmot eanet várrugasat otne?

Otne lea bearjadat 13. beaivi, ja mii leat fitnan márkanis gullamin olbmuin leago sis dat jáhkku, ahte dát lea lihkohisvuohta- dahjege bártebeaivi.

Jáhkket go sápmelaččat ahte bearjadat 13. beaivi lea lihkohisvuođa beaivi.

KÁRÁŠJOHKALAČČAID OAIVILAT: Marit Anti ii dieđe leaš go duohta ahte bearjadat 13. beaivi lea lihkohisvuođabeaivi. GOVVIDAN: Ánne Inger Birkely

– Olbmot lávejit dadjat, ahte lea dakkár lihkohisvuohtabeaivi. In dieđe leašgo duohta, dadjá Máhte Máret, Marit Anti.

Máhte Máret muitala ahte son lea oktii bártidan bearjadaga 13. beaivvi.

Son muitala, ahte oktii son biillain bártidii meahccegeainnus.

– Dalle šattaime mu manjiin guođđit biilla dohko muhtin soavleroggái, ja de vázzit ihku olbmuid lusa, muitala Máhte Máret.

Leatgo eambbo várrugas dán beaivve go muđuid?

– In mun dal hirbmasit smiehta, muhto go oainnán kalendaris ahte lea bearjadat ja golbmanuppelogát de smiehtan ahte soaitá miinu geavvat dalle, dovddasta Máhte Máret.

– Vahku maŋimuš bargobeaivi

Margrethe Vars muitala, ahte sus eai leat leamaš makkárge vásáhusat, mat dahket ahte son jurddaša dát beaivi dal livččii fuonit go eará bearjadatbeaivvit.

Margrethe Vars

Margrethe Vars ii leat eanet várrugas otne go eará beivviid.

Foto: Anne Inger Birkely / NRK

– Dát lea maŋimuš bargobeaivi ovdalgo vahkkoloahppa álgá, vástida Vars ja himáhallá.

Jáhkátgo dán beaivvi gevvet eambbo lihkohisvuođat go eará beivviid?

– Mus ii leat gal dat vásáhus, lohká Vars ja bárdá oaivvi.

Leatgo eanet várrugas dán beaivve go eará beivviid?

– In. Mun gal in leat. Dát láve eanaš áiggiid hui buorre beaivi.

Leago dus leamaš makkárge erenoamáš vásáhusat dán beaivvi?

– Eai. Mus gal eai leat leamaš dakkár vásáhusat, mat dahket ahte jurddašan dát livččii fuonit beaivi go eará bearjadatbeaivvit, vástida Vars.

Videos mii lea bajimusas dán čállosis gulat ja oainnát maiddái maid Jan Morten Simonsen ja Ragnvald Aslaksen dadjaba.

Stuorra lihkohisvuohtabeaivi

Bearjadat 13. beaivi lea dalle go mánu golbmanuppelogát beaivi lea bearjadaga alde. Dát dáhpáhuvvá unnimusat oktii ja eanemustá golbmii juohke jagi, čilgejuvvo Wikipedias.

Jus mánnu álgá sotnabeivviin, de lea 13. beaivi bearjadaga alde. Oarjeeurohpálaš, erenoamážit eaŋgalasgielhálli riikkain lea beaivi čadnon heajos lihkkui dahje lihkohisvuođaide.

Fredag den 13.

Bearjadat 13. beaivi.

Foto: Bjørn Grimen

Gávdnojit unnán gáldut mat muitalivčče man boaris dát jáhku lea. Norggas lea unnán mii čájehivččii, ahte beaivi lea navdojuvvon lihkohisvuohta- dahjege bártebeaivin ovdal 1800-vuođđologu.

Eai gávdno makkárge čálalaš gáldut mat muitalivčče mo dát jáhku lea álgán, muhto kristtalaš vieruid mielde lea bearjadat guhká adnon lihkohis beaivin go Jesus han jámii bearjadaga.

Guhkesbearjadat leage navdojuvvon erenoamáš lihkohis beaivin. Lohku 13 lea navdon lihkohis lohkun máŋgga kultuvrras go dat lea eahpesymmetralaš leaskalohku (dárogillii; oddetall).

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Dien logu mielde rehkenastet eiseválddit boanddaide dietnasa. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.