Hopp til innhold

Ii ráske bálkut boares sámi girjjiid

Sveitsalaš sosiálantropologa fállá boares sámi gijjiid Sámi sierrabibliotehkii Sámediggái Kárášjogas.

samiske bøker

Dá leat Asbjørn Nesheim ja Konrad Nielsena sátnegirjjiid maid Mustvedt-Plüss lea čohkken dalle go sámegiela logai Oslo Universiteahtas 1970-logus.

Foto: Heaika Skum / NRK

– Moai isidiin letne fárremin unnit vissui ja nu ferten girjiid fállat earáide go eai čága ođđa vissui, lohká sveitsalaš sosiálantropologa, Heidi Mustvedt-Plüss.

Mustvedt-Plüss, guhte ássá Skienis Lulli-Norggas, osttii dievva sámegiel sátnegirjjiid ja eará sámi girjjiid go bođii studeantan Norgii 70-logus.

Nesheim ja Nielsen

Logadettiin sosiálantropologiija beroštišgođii son sámi kultuvrras ja bođii ge Osloi dán geažil. Norgga oaivegávpogis son jotkkii sosiálantropologiija oahpuin, ja válljii sámegiela čiekŋudanfágan.

Sus leat earret eará Nielsen ja Nesheim sátnegirjjit, maid dál fállá sámi ásahussii.

– In ráske bálkestit daid go navddášin ahte dain livčče goit árvu sámegielat filologaide, ja mu mielas lea dehálaš váldit vára boares girjjiin go dain leat historjjálaš dieđut giela ovdáneami birra, lohká Mustvedt-Plüss.

Son lea ge fállan girjjiid Sámedikki girjerádjui , mii maid gohčoduvvo Sámi sierrabibliotehkan.

Ii leat vel loahpalaš vástádusa ožžon man muddui son dohko jođiha girjjiid.

Heidi Mustvedt Plüss

Sveitsalaš sosiálaantropologa, Heidi Mustvedt-Plüss, sávašii ahte sámegiellagat beasašedje beaivválaččat geavahit iežaset eatnigiela vaikko vel ásset ge Lulli-Norggas.

Foto: Heaika Skum / NRK

Oahpaheaddji Mázes

1977`as go Mustvedt-Plüss lei geargan oahpuin Oslos, bođii jearaldat vuolgit Mázii Finnmárkui oahpaheaddjin.

Dohko son fárrii ja movttáskii eanet oahpásmuvvat sámiin ja sámi kultuvrrain.

Mustvedt-Plüss lei maid juo smiehttagoahtan lohkat ja oahppat sámegiela, ja lei maid jurddašan fas máhccat ruoktot Svetsii, bargat sosialantropologiija váldofágan.

Dáža geasuhii lulás

Per Simon Mustvedt

Per Simon Mustvedt dat lei son guhte geasuhii sosialantropologa lulás.

Foto: Privat

Ii son datte ge gártan leat nu guhkká Mázes go maid ieš álggos lei jurddašan. Ovtta skuvllajagi son lei doppe.

Lullin lei oainnat irgi vuorddašeamen.

– Ledjen Skien guovllus Telemárkkus gávdnan irggi ovdalgo davás vulgen, ja irggi . mielas lei menddo guhkes mátki johtit Skien ja Máze gaskka. Nu mon fárrejin Skienii, de oažžu roahkka lohkat ahte dáža dat biliidii mu áigumušaid bisánit Sápmái guhkit áigái, lohká Heidi Mustvedt-Plüss, ja bohkosa.

Son lea Skienis maid ovdalis leamaš mánáidskuvllain oahpaheamen sámiid birra.

– Dalle 70-loguid loahpageahčen gal skuvlamánát eai diehtán áktánasat sámiid birra, lohká Mustvedt-Plüss.

Samiske bøker

Dá lea muhtin oasi daid sámi girjjiin maid Heidi Mustvedt-Plüss háliida skeŋket Sámediggái.

Foto: Heaika Skum / NRK

Sámegiella gávpotstivrras

Heidi Mustvedt-Plüss berošta ain olu sámegiela dilis ja sámi áššiin. Su mielas áinnas berrešii sámegiella eambbo oidnot Norggas.

– In ipmir manne Norggas eai sáhte dárogillii ja sámegilli čállit ovdamearkka dihte mielkepáhkaide, dan goit lea vejolaš dahkat Sveitsas, gos čállet buot njealjji gillii, dadjá Heidi Mustvedt-Plüss.

Son lea maid leamaš gávpotstiivrraáirras Skienis, ja lea doppe ge čalmmustahttán sámegiela.

– Mon dollen oanehis sártni sámegillii go galggaimet olbmuid ávžžuhit čálihuvvot sámi jienastuslohkui ovdal vuosttaš sámediggeválgga, muittaša Mustvedt-Plüss.

Skien bystyre

Heidi Mustvedt-Plüss doalai sáhkavuoru sámegillii Skien gávpotstivrra čoahkkimis go galge oažžut sápmelaččaid iežaset čálihit sámi jienastuslohkkui.

Foto: Ken Willy Wilhelmsen / NRK

Korte nyheter

  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi