Seammás árvvoštallá maid Riikkarevišuvdna gávnnahit mot stáhta lea stivrren juolluduvvon ruđaid. Dan čállá
.Stuorradiggi lea 2011 rájes juolludan oktiibuot 180 miljovnna kruvnnu veahkehan dihtii sin guhte leat gártan gilládit fallehemiid geažil mat dáhpáhuvve suoidnemánu 22. beaivve 2011:s Utøyas ja ráđđehuskvartálas.
Olusat váldet oktavuođa
Doarjjajoavku lea maŋimuš jagiid ožžon ollu oktavuođa gillájeaddjin geat eai leat ožžon dan veahki maid dárbbašit gielddas.
– Mii leat dávjá dan cuiggodan eiseválddiide, ja cealkán dieđuid ahte ruđat ollu sajiin eai leat boahtán ávkin gillájeddjiide, muitala searvvi jođiheaddji Lisbeth Røyneland VG:ii.
Doarjjajoavku oaivvilda ahte Dearvvašvuođa – ja fuolahusdepartemeanta jođánamosat berre kártešgoahtit doarjjaortnega. Maiddái geavaheaddjit berrejit beassat oassálastit dan barggus, doarjjasearvi deattuha.
Guokte miljovnna kruvnnu jávkan
Kárášjoga bearráigeahččanlávdegoddi gal juo lea guorahallan mot gielda doppe lea geavahan ruđaid maid leat ožžon stáhtas, oktiibuot 2,55 miljovnna kruvnnu.
.Álggos ráđđealmmái
. Muhto gaskavahku son , ja dovddastii guorahallanraportta čájehit duohtavuođa., oktiibuot guokte miljovnna kruvnnu, veahkehan dihtii gillájeddjiid.
Stáhtaráđđi ferte čilggadit ášši
Maiddái Stuorradikki Bearráigeahččan- ja konstitušunlávdegoddi lea árvvoštallan Kárášjoga gieldda ruhtageavaheami.
Lávdegoddi lea golggotmánu 1. beaivve čálalaččat bivdán dearvvašvuođaministtara Bent Høie kommenteret Kárášjoga ášši ja válddahallat ahte lea go departemeanta ožžon dieđuid ahte maiddái eará gielddat eai leat geavahan ruđaid eavttuid ektui.
- Loga maid dárogillii: