– Heajaid ja konfirmašuvnnat dahket dábálaččat dalvvi dan áigin go lea eanemus bargu gávppis. Muhto go olbmot leat álgán doallat heajaid birra jagi, de geassit maid lea hohpolaš áigi. Dat geassi lea leamas hui buorre, illuda Berit Anne Hætta Eira.
Hætta Eiras lea leamašan gávppi jo badjel 19 jagi. Son gal lea hárjánan juo gávppašeapmái. Ja vaikko geassi ii láve ge leat nu hohpolaš áigi, ferte goitge ráhkknanit nie ahte gálvvut eai beasašii nohkat.
Biret Anne Hætta Eira ii leat asttan fávdnádit luomostallat dán geasi.
Foto: Elle maarit arttijeff– Dan ii gal goassege dieđe moht šaddá, nu ferte jurddašit go álgá diŋgot, vai gálvvut bistet olles jagi. Dán ferte dálvet juo bargat.
Vuoddjan 1000 kilomehtera gávppašit
Vaikko olbmot leat álgán náitalit birra jagi, dat ii leat áidna sivva manne geassi lea sesonga áigi Čiŋahii.
– Geasset gal fitnet olu olbmot maiddai olggobealde Guovdageainnu gávppašeame. Gávppašeaddjit bohtet maiddái Suoma ja Ruoŧa bealde.
Inger Karen Anne Gaino-Jåma orru gasku Norggas Røyrvikas. Son lave olu duddjot ja su mielas buot buoremus materiála fálaldat lea Guovdageainnus.
Gávppšeaddjit geahčadit, ja giehmánni mihtida.
Foto: Elle Maarit Arttijeff– Lean duddjome heajaide. Lean vuoddján biillain badjel 1000 kilomehtera deike gávppašit. Gal dappe lea buoremus fitnat go gávdná buot maid dárbbaša.
Čiŋat gávppis leat maiddai gárvves duojit. Hætta Eira muitala, ahte muhtun olbmot liikojit oastit juoidá mii lea jo garvvis ja dusse de goarrut dan gitta, nu go ovdamearka dihte holbbi.
– Muhto gal olbmot ain lávejit ieža olu duddjot. Láđđi lea ain hui bivnnut.
Soma go kundarat leat duhtavaččat
Daid jagiid go Berit Anne Hætta Eira lea doallan gávppi, lea sutnje šaddan lunddolaš neavvut ja muitalit duojáriide maid sáhtašii fuobmát dahje moht dudjot.
Risten Karen Hætta Skum lea ráhkkaneame iežás bártni heajaide. Dál ii leat báhcán go šoalkaliidni de lea visot gárvvis.
Foto: elle maarit arttijeff– Dappe gal lea ávkalaš fitnat. Berit Anne lea nu čeahppi muitalit ja veahkehit jus juoidá ii leat ieš fuobmán. Nu dappe gal lea somá alo fitnat gávppašit, mojohallá Kirsten Karen Hætta Skum, gii lea ráhkkaneame bártnis heajaide.
Vaikko giehmánni ieš ii leat ge asttan olu luomustallat, de lea son goit fitnan festiválain dan geasi.
– Lean fitnan Márkomeanuin ja Riddu Riđđus. Go veahá beassá eará guvlui, dat hal lea measta dego luomu válddášii. Doppe gal leat maiddái mannan bures. Lea gal nu somá go kundarat leat duhtavaččat go jođán miehtá Sámi.
