Hopp til innhold

– Lean máŋgii measta vuollánan

Dovddus sámi artistta, Elin Kåven, lea logi jagi buvttadan sámi musihkka. Ieš muitala ahte lea máŋgii meastá vuollánan ovddideamis sámi musihkka, go lea dovdan iežas nu okto áŋgiruššamis.

Elin Kåven

SÁMI ARTISTA: Elin Kåven.

Foto: Solveig Selj / Pressebilde

Boahtte vahkku bidjo johtui prográmma man ulbmil lea digáštallat mo ovdánahttit sámi kulturealáhusaid ja makkár ovddasvástádus kulturealáhusain lea kultuvrra ja kulturárbbi ektui.

Lagábui 40 sámi kulturealáhuasa leat dieđihan searvat digáštallat mo boahtte aiggis ovdanahttit kulturealáhusaid ja arvvu.

Olmmoš ferte garás jus galgá ceavzit

Dovddus sámi artistta, Elin Kåven galgá logaldallat boahtte vahkku semináras gos earret galget digáštallat mo sámi kulturealáhusat galget ovdanit. Kåven leage máŋgii meastá vuollánan go lea dovdan iežas nu akto, muhto lea oččon fas návccaid joatkkit go jerret fas su searvat lávlut iešguđet doaluiguin.

– Mun váillahan fierpmadaga gos sáhttá ovdanbuktit hástálusaid mat leat dávjá sámi kultuvrra ovddideamis. Danne šaddá buorre deaivvdit eará sámi kulturláidesteddjiiguin boahtte vahkku, go dáppe besset ságastallat dán birra ja gullát mo earát barget dadjá Kåven.

Máŋga dehálaš bealit sámi kulturealáhusas

Per-Johannes Marainen

Prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen čilge ahte deattuhit sámi kultuvrra ja kulturárbbiid boahtte vahkku semináras Olmmáivákkis, Gáivuonas.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

– Sámi kulturealáhusat galget ovdanit, danne lea dehálaš ságastallat makkár ovddasvástádus ealáhusain lea sámi kultuvrra ja kulturárbbi ektui, lohká kultursiidda prošeaktajođiheaddji Per-Johannes Marainen.

– Kulturealáhusa ovddideamis leat máŋga dehálaš bealit, nugo birgenláhki ja ahte kulturguoddit leat oadjebasat sámi kultuvrra ektui das maid buvttádit, dadjá prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen.

– Dábálaččat lea sáhka gánnahahttis, muhto semináras sii deatteuhit arvvuid ja kultuvrra beali dadjá Marainen.

Ovttasbargu

Lea kultursiida mii lágida dán deaivvadeami boahtte vahkku. Kultursiidda vuođđudeaddjit leat Davvi álbmogiid guovddáš, Riddu Riđđu ja ovttaskas kulturealáhusbargit. Sámediggi ruhtada deaivvadeami.

- Dán radjái leat 40 sámi kulturealáhusa dieđihan beroštumi muitala prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen.

Mo ovddasguvlui, mat dat leat dat čuolmmat

Kultursiidda prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen muitala ahte dán deaivvadeamis jerret oasseváldin mat dat leat čuolmmat ja makkár čovdosat lihkostuvvat. Dán vuođul beasset sii geat barget kultursiiddain ja dáinna prošeavttain, muhto maiddái Sámediggi smiehttat ja plánet mii livččii dat boahtte lávki go galgá kultuealáhusaid birgelági nannet.

Guldal mo dovddus sámi ártistta, Elin Kåven lea vásihan:

Elin Kåven váillaha sámi kultuealáhusaid fierpmadaga.

Gula Per-Johannes Marainen:

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.