Boahtte vahkku bidjo johtui prográmma man ulbmil lea digáštallat mo ovdánahttit sámi kulturealáhusaid ja makkár ovddasvástádus kulturealáhusain lea kultuvrra ja kulturárbbi ektui.
Lagábui 40 sámi kulturealáhuasa leat dieđihan searvat digáštallat mo boahtte aiggis ovdanahttit kulturealáhusaid ja arvvu.
Olmmoš ferte garás jus galgá ceavzit
Dovddus sámi artistta, Elin Kåven galgá logaldallat boahtte vahkku semináras gos earret galget digáštallat mo sámi kulturealáhusat galget ovdanit. Kåven leage máŋgii meastá vuollánan go lea dovdan iežas nu akto, muhto lea oččon fas návccaid joatkkit go jerret fas su searvat lávlut iešguđet doaluiguin.
– Mun váillahan fierpmadaga gos sáhttá ovdanbuktit hástálusaid mat leat dávjá sámi kultuvrra ovddideamis. Danne šaddá buorre deaivvdit eará sámi kulturláidesteddjiiguin boahtte vahkku, go dáppe besset ságastallat dán birra ja gullát mo earát barget dadjá Kåven.
Máŋga dehálaš bealit sámi kulturealáhusas
– Sámi kulturealáhusat galget ovdanit, danne lea dehálaš ságastallat makkár ovddasvástádus ealáhusain lea sámi kultuvrra ja kulturárbbi ektui, lohká kultursiidda prošeaktajođiheaddji Per-Johannes Marainen.
– Kulturealáhusa ovddideamis leat máŋga dehálaš bealit, nugo birgenláhki ja ahte kulturguoddit leat oadjebasat sámi kultuvrra ektui das maid buvttádit, dadjá prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen.
– Dábálaččat lea sáhka gánnahahttis, muhto semináras sii deatteuhit arvvuid ja kultuvrra beali dadjá Marainen.
Ovttasbargu
Lea kultursiida mii lágida dán deaivvadeami boahtte vahkku. Kultursiidda vuođđudeaddjit leat Davvi álbmogiid guovddáš, Riddu Riđđu ja ovttaskas kulturealáhusbargit. Sámediggi ruhtada deaivvadeami.
- Dán radjái leat 40 sámi kulturealáhusa dieđihan beroštumi muitala prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen.
Mo ovddasguvlui, mat dat leat dat čuolmmat
Kultursiidda prošeaktajođiheaddji, Per-Johannes Marainen muitala ahte dán deaivvadeamis jerret oasseváldin mat dat leat čuolmmat ja makkár čovdosat lihkostuvvat. Dán vuođul beasset sii geat barget kultursiiddain ja dáinna prošeavttain, muhto maiddái Sámediggi smiehttat ja plánet mii livččii dat boahtte lávki go galgá kultuealáhusaid birgelági nannet.
Guldal mo dovddus sámi ártistta, Elin Kåven lea vásihan:
Gula Per-Johannes Marainen: