Hopp til innhold

Sæjhta saemien staateraerije edtja orrejidh

Dihte redaktøøre Sagat plaeresne Geir Wulf, tuhtjie saemien staatetjaelije vaenie, saemie aamhtsi åvteste barkeme. Dihte maahta sov barkosne orrijidh.

Anders Bals.

Åelkiesbielien krirrien staatetjaelije Anders Bals.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Dihte redaktøøre Sagatsne laajhta, guktie Nøørjen reereme unniedamme daam presse dåarjemem, daejtie saemien plaeride jih jeatjah saemien aamhtside.

Tuhtjie buerebe orreme jis Nøørjen reereme daam åelkiesbielien krirrien staatetjaelije barkoesijjiem sliejhteme, jis edtjieh beetnegh spååredh. Anders Bals lea åelkiesbielien krirrie statetjaelije jih dah saemien aamhtsi åvteste barka.

–Tuhtjem rovnege, saemien staatetjaelijem utnieh mij daejtie saemien aamhtside vuestele. Jis edtjieh beetnegh saemien aamhtside vaeniedidh, dellie buerebe orreme jis dihte saemien staatetjaelije orrijamme, Geir Wulffe jeahta.

Sæjhta beetneh-vierhtide jeatjah-laakan nuhtjedh.

Staatetjaelije Anders Bals, reeremen raeriestimmem dåarjeme.

– Edtjebe daam struktuvrem jeatjahtehtedh jih gihtjedh misse daejtie beetnegidie nuhtjebe. Jeatjah-laakan maehtieh beetneh-vierhtide nuhtjedh. Dihte lea aaj vihkeles gihtjelasse, Anders Balse jeahta.

Korte nyheter

  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.