Hopp til innhold

Åarjel saemien maana-tv

Åadtjode daelie tvsne, Laara jih Læjsine, åahpenidh. Daelie edtjien voestes aejkien, åarjel saemien maanah- tv seriem, NRKesne seedtedh.

Åarjel saemien maana-tv
Foto: Jon-Annar Fordal/NRK / NRK

Piere Åhren (10) Gårmaste Sveerjesne jih Hilma Dunfjeld Mølnvik (9) Snåaseste dah gøøkte maanah Laara jih Læjsa, giejnie maanah-tvsne, åadtjode åahpenidh.
NRK Sápmi dihte, mij edtja daam maanah-tv vuesiehtidh. Daate maanah-tv sjeahta, maanide 4 jaepien-8 jaepien raajese.

Ij gielem åadtjh lieredh.

Bjørn Roger Nordfjell lea dihte aehtjebe Jåhha. Manne mahtam ånnetji saemiestidh. Buerebe gåarede paehperiste lohkedh jih nemhtie raajeste myjhtedh.

–Gåessie manne onne lim, dellie barre saemien gielem govlim naan aejkien buertien maadtegisnie. Im gåessie, jeatjah aejkien saemien gielem govlh, måjhta Nordfjell.

Daan biejjien pryøvie jijtje, sov maanide, saemien gielem lieredh.

Luste åehpies sjidtedh.

Piere Åhren vaadtsa daaroen skuvlesne, Gårmesne sveerjen bielesne. Saemien ietnien- gielem maana-baeleste åadtjome jih saemien gielem maaje -øøhpetimmiem tjirrh skuvlesne åådtje.

Åarjel saemien maana-tv Laara jih Læjsa
Foto: Jon-Annar Fordal/ NRK

Hilma Dunfjeld Mølnvik Snåaseste, saemien ietnien- gielem åadtjome, jih dihte lea åarjel saemiej maana-giertesne orreme jih daelie åarjel saemiej skuvlesne lohkeminie. Dihte tuhtjie naa luste dorjedidh goh Læjsa.
–Jijnje vuertedh, gåessie edtjien mijjiem guvviedidh. Dellie visjehtovvem. Gaajh luste gidtjh aaj, meatan årrodh.

Daate lea vihkeles åarjel saemide jeahta voestes konsuleente saemien gielesne Kjell M Derås, Hint.

–Daate vihkeles åarjel saemide, åadtjoen saemien gielem tvsne govledh. Mijjieh dæjman Canadasne orreme, jih vuajneme guktie alkoealmetjh gielem øøhpedamme. Vihkeles gielem nuhtjedh jih raadijovesne jih tvsne gielem govledh, jeahta Derås.

Daate maanah-tv, Laara jih Læjsa, NRK Super kanaalesne seedtesovva, aalkoe biejjie, goevten 10.b.

Daate lea ektiebarkoe ,NRK Sapmi jih Hint jih TMM produksjon gaskem.




Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.