Hopp til innhold

"Šlattarin" lohká árvvoštalli bihtá

Beaivváš Sámi teáhter ja Ruska Ensemle leat dál čájehallan teáherbihtá Áillohaš - Auringon poika/Beaivvi bárdni/Solens sønn". Geahččit sihke rámidit ja láitet dán teáhterbihtá.

«Aillohas» solens sønn
Foto: Nico Backström

Per Kristian Olsen

Per Kristian Olsen

Foto: Anne Olli

NRK Tromssa kulturjournalistta Per Kristian Olsen lea garrasit cuiggodan teáhterbihttá. Son lohká dán njulgestaga leat gielisin. Danne go dás boahta hui olu ovdan Áillohačča bearrašis ja alddis Áillohaččas.

Gilvet heajos sága Áillohaččas

Olsen lohká erenoamáš heittohin dan go čájáhusas boahtá ovdan dat ahte Áillohaš mahkáš áigguid iešdahtos sorbmet iežas biilalihkohisvuođas, mas son lei 1996:s. Olsen oaivvilda ahte dán ii sáhte oktage duođaštit leat duohtan. Iige gostige leat beaggán ahte Áillohaš lei dakkáraš gii iežas vikkai heakkahuhttit.

Seammás lohká Per Kristian Olsen leat imašlažžan dat manne Áillohačča lagaš bearaš maid heahppášuvvui dán bihtas. Danne go bihtás bođii maid ovdan ahte Áillohačča oabbá ja eadni háissuiga alkoholas go finaiga Áillohačča oaidnimin buohcceviesus.

Olsen ii loga dán šat leat dáiddan, baicce unohis sáhkan mii bávččagahtta Áillohačča lagašolbmuid. Dán lohká son leat njulgestága golgosáhkan, šlattarin.

Dutki gal lohká dán leat dáiddan

Marjut Aikio

Marjut Aikio

Foto: Matti Aikio

Dutki Marjut Áikio lea moddii oaidnán teáhterbihtá "Áillohaš - Auringon poika/Beaivvi bárdni/Solens sønn". Son gal imáštalla manne dát NRK journalistta lohká teáhterbihtá leat gielisin. Teáhter han lea dáidda, lohká dutki, danne sáhttá dan muitalit justa mo dan hálidaš. (Jearahallan vuolimusas).

Dažas eai dáidde diehtit olus Áillohaččas

Marjut Aikio imaštalla man unnán olbmot dihtet Áillohačča eallimis. Son muitala ahte Áillohaččas lea čállojuvvon ollu Suomas. Vuosttaš heave juo 1952:s, dalle go Áillohačča oabbá náitalii. Dalle čállui magasiidna ártihkkal, mii maŋŋleis lea almmustuvvan girjiin 1970-logus.

Dát almmái gii čálii Áillohačča oappá heajastallamiin, son lei dalá Suoma stáhtaministtár ja maŋŋilis Suoma presideanta, Urho Keleva Kekkonen. Marjut Aikio muitala su lean čeahpes girječállin ja lei maid čeahpes juristta. Son dat čálii Áillohačča oappás gii 17 jahkásaččan náitalii, son lei ieš daid heajain.

Aikio čállá girjji Áillohaččas

Iežas ii loga hálidit muitalit mas son čállá girjjis Áillohačča birra, muhto das lea olu sáhka Áillohaččas nu go son lei.

Marjut Aikio imaštalla norgalaččaid, go sii eai dovdda Áillohačča eará go nástin, son han lei guhká juo eallán ovdal go Norgii bođii. Eai norgalaččat daidde diehtit dađi eanet Áillohačča eallimis, danne dat muhtimat čállet garra sániid das ahte teáhterbihtás leat olu giellásat, loahpaha Marjut Aikio.

Girječálli ges rámida teáherbihta

Rauni Magga Lukkari har skrevet "En lykkens mann".

Rauni Magga Lukkari

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Girječálli Rauni Magga Lukkari muitala iežas dovdan Áillohačča 1964 rájes. Songe lea oaidnán teáhterbihtá "Áillohaš - Auringon poika/Beaivvi bárdni/Solens sønn". Son rámida bihtá, iige loga das gullan makkárge giellásiid. Son lohká čálli sáhttit hábmet teáhterbihtá nu go ieš hálidaš, danne go dat lea dáidda.

Korte nyheter

  • «Stjålet»-skuespiller: – Alt er basert på ekte hendelser

    Loga sámegillii.

    – Alt er basert på ekte hendelser. Det er det livet samer må tåle på svensk side av Sápmi.

    Det forteller skuespiller, artist og reindriftsutøver Simon Issat Marainen. Han spiller Olle i filmen Stjålet, som nå er på topp ti i 71 land.

    Filmen tar for seg reindriftsmiljøet i Nord-Sverige, og splittelsen mellom sáme og andre innbyggere som mener samene har skylden for alt vondt.

    – Mye inngrep, rasisme, du blir ikke tatt på alvor, du føler deg oversett, og det har konsekvenser for din psykiske helse.

    Slik beskriver Marainen situasjonen, både på svensk side og ellers.

    – Samiske næringer er undertrykket på svensk side, spesielt reindrifta, mener han.

    – Det var spesielt å se filmen. Jeg er meget fornøyd med resultatet. Sterke følelser, og i filmen ser man mye som kjennes sterkt, når en ser alt en reindriftsutøver må tåle.

    Gula olles jearahallama dás.

  • «Suoládeapmi»-neavttár: – Visot lea duohta dáhpáhusain ráhkaduvvon

    Les på norsk.

    – Visot lea duohta dáhpáhusain ráhkaduvvon. Dat lea dat duohta eallin maid sápmelaš šaddá gierdat dáppe ruoŧabeale Sámi.

    Dan muitala neavttár, artista ja badjeolmmoš Simon Issát Marainen. Son neaktá «Olle» «Suoládeapmi»-filmmas, mii dál lea logi buoremusaid gaskkas 71 riikkas.

    Filbma govvida Davvi-Ruoŧa boazodoallobirrasa ja mo badjeolbmot ja eará ássit leat juohkásan, go eará ássit oaivvildit ahte buot mii lea heittot, lea sápmelačča sivva.

    – Ollu sisabahkkemat, ollu cielaheapmi, olbmot eai váldde du duođas, don dovddat iežat badjelgehččojuvvon, ja dat čuohcá psyhkalaš dearvvašvuhtii.

    Nu govvida Marainen dili, sihke ruoŧabeale ja maid eará guovlluin.

    – Sámi ealáhusat leat hui badjelgehččojuvvon ruoŧabeale, goit boazodoallu, oaivvilda son.

    – Lei hui erenomáš oaidnit filmma. Mun lean hui duhtavaš bohtosiin. Garra dovddut, ja doppe leat hui ollu áššit mat čuhcet garrasit olbmuide, go oaidná visot daid áššiide maid boazovázzi šaddá gierdat.

    Gula olles jearahallama dás.

    Simon Issát Marainen er en av deltakerne i SGP
    Foto: NRK / Danil Roekke
  • Measta 3 miljovnna olbmo ožžo ruđa NAVas 2023:s.

    Les på norsk

    2,8 miljovnna olbmo, mii lea bealli Norgga álbmogis, ožžo doarjaga Navas unnimusat oktii 2023:s. Dasa lassin ledje 105 000 olgoriikkalačča geat ožžo ruđa Navas.

    - Eatnašat mis vuostáiváldet ruđa Navas oktii dahje máŋgii eallimis, ja diimmá jagi oaččui bealli álbmogis ruđa Navas unnimusat oktii. Dat muitala maid Nav mearkkaša servodahkii ja olbmuide, dadjá bargo- ja čálgodirektevra Hans Christian Holte.

    Nav máksámušat olbmuide geat orrot Norggas lassánedje 8,9 proseanttain ovddit jagi ektui, lassáneapmi lea 46,6 miljárdda ruvnnuin

    - Eanet buozalmasjávkan ja eanet penšunisttat lasihedje buohcanruđaid ja boarrásiidpenšuvnna mávssuid. Bargočielggadanruđat ja bargonávccahisvuođadoarjja lassánedje, ja go šattai čavga bargomárkan 2023:s, de mávssii Nav unnit beaiveruđaid 2022 ektui, dadjá Holte.

    Oktiibuot 583 miljárdda ruvnno ovddas maid NAV mávssii olbmuide 2023, manai 10,6 miljárdda olbmuide geat orrot olgoriikkas. Dát lea 1,8 proseantta ollislaš supmis.

    Nu čállá Nav.