Hopp til innhold

rOlfFa Party(joik)??

rOlfFas lea ilbman CD skearru, ja mii leat buohkat vuorddašan dan. Muhto, lei go veara??

Rolffa
Foto: Govven: Åse Kathrin Vuolab / NRK

Partyjoik nammasaš CD skearru lea dál buvddain ja bensinstašovnnain - viehkalat go don oastit dan??
In mun gal.

rOlfFa joavkus leat 6 gándda geat álge čuojahit musihka somás dihte ruovttus. Áigi golái ja gánddat bidje musihkaset internehtti, ja fáhkkestaga gullui rOlfFa musihkka juohke sajis.

rolffa

Gánddat rohttestit Partyjoik

Foto: Govven: Åse Kathrin Vuolab / NRK

Na juo, gal mun guldalin CD skearru. Mieđihan ahte mus ledje alla vuorddámušat, čájehuvvoi beare allagat!

5 ođđa lávlaga? Come on!
"Eat dis leat eanet middjide? Mii geat leat vuorddán nu guhkká!" smihtten mun.

Sin ođđa lávlagat leat gal oalle OK, muhto.. gosa bat sámegiella javkkai?! (Ja ruoŧagilli fáhkkestaga?)
Gal mu mielas livčči sáddji maid sámegiel-lávllagiidda.
Go jo bidje "boares" lávlagiid CD:ii, manne eai daid sámegiel hit'aid, nugo Guktii dahje Lahppon?

Go oidnen ahte Partyjoik ja Toppløs ledje CD skearrus smiehtastin dakkatviđe: "Movt son leat rievdadan daid?"

rolffa cd skearrun

rOlfFa lea duđavaš CDain, leat don?

Foto: Govven: Åse Kathrin Vuolab / NRK

"Hvis du kaller han der en for en partypoik Så e det her en partyjoik"

Aibbas duođalaččat? Buot energia lei jávkan!

Gula, it don sáhte gohčodit DIEN partyjoikain. Dát šuokŋa lea álo leamaš dan rájes go ilmmái rOlfFa neahttasiidui, hirbmat feastta-bensiidna! Muhto dál ii lean šát leaktu ja mokta lávllagis.

Juoidá mii lean námuhanveara lea šuokŋa "Farsan". Mu mielas lea dát dat aidna lávlla gos duodai dovddut gullojit. Dát lea vissa rOlfFa buoremus lávlla, go dás beassat oahppásmuvvat eambbo rOlfFain. Doaivumis ii leat álki lávlut ja juohkit jurddagiid diekkár áššiin.
CD siskošis lea maid govvá rOlfFas ja su áhččis, mii fas čájeha man nuorra rOlfFa duođai lei go massi iežas áhčči. Dien lahkai lea álkit áddet teavstta.

Dat vuhtto ahte rOlfFa lea eambbo live-bánda go studio-bánda. Diehtelassat leat gánddat varra dolkan moadde daid lávllagiidda, go juo leat čuojahan dáid bádjelaš guokte jági.
Ráhkkis rOlfFa, állet gille mannat studioi bilidit iežaset lávllagiid masa mii guldaleaddjit leat juo šaddan nu čátnon.

Mun ledjen realease-konsearttas máŋŋel go ledjen guldalan sin CD, ja konsearttas lei musihkka nu olu buoret go skearrus. Vissa doaibma joavku buoret go guldaleaddjiid doaškkun ja mokta láidesta sin "Partyjoik-dillái".

Rolffa

Rolffa go juoigá ÁAV

Foto: Govven: Åse Kathrin Vuolab / NRK

Buorre lea go gánddat ain máhttet rocket lávdde álde, go studios eai lihkostuva seamma bures.

Viisa leat fuobmán ahte CD skearru ii geasuhan mu, ja mu oainnu mielde lea buoret vuolgit sin konsertii dahje dušše "boaldestit" sin dološ hit'aid ja čuojahit dan.

Loahpahan dáinna sitahtain maid gullen duo ovtta beaivve:
"Dat soaitá dohkket go lean feasttas ja in guldal nu olu dan musihka mii lea duogážis, muhto go vuoddján guhkes mátkái de ii leat dá dat skearru mii mu biillas čuojahuvvo"

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK