Petterson muitala alddis lean ollu jearahallamiid, maid lei čohkken 1970 logu rájes, ja dasalassin lei son ožžon guokte beaivegirjji evahkoáiggis. Girjjis čállá son dan maid 81 olbmo leat muitalan jietnabáiddái. Jearahallamiid lei Porsáŋggu historjjásearvi čohkken máŋgalot jagi.
Bággehalle eret ruovttuin
Ollugat bággehalle vuolgit máttás militeara skiippaid Karl Arp ja Adolf Binder mielde. Dáid skiippaide ledje njulgesta lánen olbmuid. Earát ges bággehalle guođđit Porsáŋggu earaláhkai.
Soalddáhat eanetgo guovllu olbmot
Nuppi máilmme soađi áigge ledje sullii 3000 ássi Porsáŋggus, dahje Kistrándda gieddas, nu mo dalle lei gieldda namma. Duiska girdišilljui Banakii ledje buktán 10 duhát duiska- ja nuortariikasoalddáha.
Deporteren dahjege bággo vuolgin
Arvid Petterson muitala ahte golggotmánus 1944s bođii diehtu Hitleris ahte soalddáhat galge geassádišgoahtit Finmárkkus ja Davvi Romssas, muhto ahte ovdal go mannet de galget boaldit buot dáluid. Sii galge boaldit visot dáluid Oarje Finnmárkkus ja Davvi Romsas. Guovllu olbmot bággehalle guođđit ruovttuid ja vuolgit máttás.
Ollugat báhtaredje meahccái
Lagabui 900 olbmo báhtaredje meahcciide, muhto ollugat maid gávnnahalle ja bággehalle vuolgit máttás. Petterson muitala ahte Kárášjogas ja Guovdageainnus báhtaredje vel eanet olbmot mehciide. Girjjis čállá veaháš Válljoga birra, dokko báhtaredje maid porsáŋgolaččat.
Porsáŋggu Historjjá- ja Museasearvi almmustahttá girjji
Girjji namma lea "Deportering eller flukt". Girječálli lohká iežas válljen čállit deportering danne go dát lea garrasat sátni go bággo evakueren. Sáhkan dán girjjis lea mo porsáŋgolaččaid dilli lei evahkoáigge.
Dál lea girji gárvvis, ja leage Porsáŋggu Historjjá- ja Museasearvi mii almmustahttá girjji. Iežas lohká leat čállin ja 3 duhat girjji leat prentehuvvon.