Hopp til innhold

Ođđa girji evahko-áiggis Poránggus

Dál gárvána girji "Deportering eller flukt?". Girjji namma juo muitala ahte dás lea sáhka makkár vejolašvuohta porsáŋgolaččain lei čakčat 1944. Arvid Petterson dat lea čállán girjji.

Arvid Petterson
Foto: Anne Olli

Petterson muitala alddis lean ollu jearahallamiid, maid lei čohkken 1970 logu rájes, ja dasalassin lei son ožžon guokte beaivegirjji evahkoáiggis. Girjjis čállá son dan maid 81 olbmo leat muitalan jietnabáiddái. Jearahallamiid lei Porsáŋggu historjjásearvi čohkken máŋgalot jagi.

Bággehalle eret ruovttuin

Ollugat bággehalle vuolgit máttás militeara skiippaid Karl Arp ja Adolf Binder mielde. Dáid skiippaide ledje njulgesta lánen olbmuid. Earát ges bággehalle guođđit Porsáŋggu earaláhkai.

Arvid Petterson ođđa girji
Foto: Kjell Ivar Olsen

Soalddáhat eanetgo guovllu olbmot

Nuppi máilmme soađi áigge ledje sullii 3000 ássi Porsáŋggus, dahje Kistrándda gieddas, nu mo dalle lei gieldda namma. Duiska girdišilljui Banakii ledje buktán 10 duhát duiska- ja nuortariikasoalddáha.

Deporteren dahjege bággo vuolgin

Arvid Petterson muitala ahte golggotmánus 1944s bođii diehtu Hitleris ahte soalddáhat galge geassádišgoahtit Finmárkkus ja Davvi Romssas, muhto ahte ovdal go mannet de galget boaldit buot dáluid. Sii galge boaldit visot dáluid Oarje Finnmárkkus ja Davvi Romsas. Guovllu olbmot bággehalle guođđit ruovttuid ja vuolgit máttás.

Ollugat báhtaredje meahccái

Lagabui 900 olbmo báhtaredje meahcciide, muhto ollugat maid gávnnahalle ja bággehalle vuolgit máttás. Petterson muitala ahte Kárášjogas ja Guovdageainnus báhtaredje vel eanet olbmot mehciide. Girjjis čállá veaháš Válljoga birra, dokko báhtaredje maid porsáŋgolaččat.

Porsáŋggu Historjjá- ja Museasearvi almmustahttá girjji

Girjji namma lea "Deportering eller flukt". Girječálli lohká iežas válljen čállit deportering danne go dát lea garrasat sátni go bággo evakueren. Sáhkan dán girjjis lea mo porsáŋgolaččaid dilli lei evahkoáigge.

Dál lea girji gárvvis, ja leage Porsáŋggu Historjjá- ja Museasearvi mii almmustahttá girjji. Iežas lohká leat čállin ja 3 duhat girjji leat prentehuvvon.

 : Olbmuid bálko eret dáluin, ja de bolde buot dáluid

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.